Kaameleid on kodustatud karjaloomadena mainitud Vana Testamendi lugudes Aabrahamist, Joosepist ja Jaakobist, mille ajaloolased paigutavad aega 2000-1500 aastat enne Kristust. Tel Avivi ülikooli arheoloogia ja Lähis-Ida kultuuride osakonna teadlased Erez Ben-Yosef ja Lidar Sapir-Hen väidavad aga, et kaamelid kodustati Iisraelis alles sajandeid hiljem, umbes 900. aasta paiku eKr, vahendab Fox News.

„Lisaks piibli ajaloolisele tõepärasusele väljakutse esitamisele on see anakronism otsene tõend, et see tekst koostati kaua aega pärast sündmusi, mida see kirjeldab,“ teatasid uurijad.

Esimese kaameli leidmiseks kasutasid Sapir-Hen ja Ben-Yosef radioaktiivse süsiniku meetodit, et analüüsida vanimaid teadaolevaid kaameliluid Araabia poolsaarel, mis leiti vasesulatuslaagrist Aravahi orust, mis jookseb Jordaania-Iisraeli piiril Surnumerest Punase mereni.

Luud asusid arheoloogilistes kihtides, mis pärinevad 10. sajandi viimasest kolmandikust eKr või hilisemast ajast – piibli järgi sajandeid pärast patriarhide eluaega ning aastakümneid pärast Taaveti kuningriiki. Varasematest arheoloogilistest kihtidest leitud kaameliluud kuuluvad ilmselt metsikutele kaamelitele, kes elasid arheoloogide hinnangul seal nooremal kiviajal või isegi varem.

Kõikides kohtades, kus Aravahi orus 9. sajandil aktiivselt elati, leiti ka kaameliluid, kuid kohtades, kus elati varem, neid ei olnud.

„Kaameli kasutuselevõtt meie regioonis oli väga tähtis majanduslik ja sotsiaalne areng,“ ütles Ben-Yosef. „Analüüsides arheoloogilisi tõendeid vasetöötlemispaikades Aravahi orus, suutsime me hinnanguliselt määrata selle sündmuse toimumise aja pigem aastakümnete kui sajandite täpsusega.“

Kodustatud kaamelite saabumine arendas kaubandust Iisraeli ja varem kättesaamatute eksootiliste paikade vahel, teatavad uurijad. Kaamelitega saab reisida palju kaugemale kui eeslite või muuladega, mis avas näiteks viirukitee Aafrikast läbi Iisraeli Indiasse.