Iidselt kivilahmakalt avastati salapärases kadunud keeles kirjutatud tekst

 (13)
Iidselt kivilahmakalt avastati salapärases kadunud keeles kirjutatud tekst
Detail etruski sarkofaagilt.Wikimedia commons

Arheoloogid avastasid Põhja-Itaalias Toskaanas haruldaselt pika etruskikeelse teksti. See on pärit eeldatavasti umbes 6. sajandist enne Kristust.

Etruskide kultuur oli üks kõige olulisemaid õhtumaiseid vanu kultuure. See eksisteeris Põhja-Itaalias aastail 800-200 enne Kristust ja arvatakse, et just etruskid asutasid sellised tähtsad Itaalia linnad nagu Firenze ja Pisa.

Seni on etruskide elust ja keelest vähe teada. Arvatakse, et kultuur sündis, kui Põhja-Itaalia põlluharijad segunesid Lääne-Türgist Lüüdiast saabunud emigrantidega. Kultuuri kõrgaeg oli umbes 6. sajandil enne kristust, aga umbes neljanda sajandi paiku eKr hakkasid etruskid üha enam ja enam lõuna pool asuva ja järjest tugevneva Rooma mõju alla langema. Kultuurist ja keelest on vähe teada seepärast, et teadlaste päralt on siiamaani olnud vaid väga lühikesed tekstijupid, mis on leitud hauakividelt ja muudelt matusetarvikutelt.

Kuna kõik seni avastatud tekstid on samast kontekstist ehk siis matustega seotud, teeb see keele õppimise raskeks. Teadlased on küll keele alused endile selgeks teinud, aga pikemaid tekste, mis muid eluvaldkondi puudutaks, polnud seni veel avastatud.

Seotud lood:

Iflscience.com vahendab, et nüüd leitud tekst tuli välja aga paigast, kus kunagi asus tempel. Et see polnud hauapaigast, võib arvata, et tänu sellele saab nüüd paremini mõista ka muid etruskide elu osi. Tekst paikneb 1,2 meetri kõrgusel ja umbes 60 sentimeetri laiusel kivist monumendil, mida arheoloogias nimetatakse steeliks. Steelil oli ilmselt algul päris pikk pealiskiri, aga erosiooni ja ilmastiku mõjude tõttu on praeguseks palja silmaga näha vaid 70 sümbolit ja kirjavahemärki.

Steel toimetatakse nüüd Firenzesse, kus eksperdid selle pealispinda laserite ja fotogramm-meetria abil skaneerima hakkavad. Loodetavasti saadakse sel viisil ka ülejäänud kirjamärke lugeda.
Peauurija Gregory Warden ütles, et steeli pealt loetakse loodetavasti välja jumala või jumalanna nimi, keda selles templis austati. See aitaks etruskide usundisüsteemi paremini mõista.