Göring varastas surmalt tähelepanu, rääkides Nürnbergi protsessil 12 tundi jutti!
Kui Nürnbergi justiitspalee puupüsti rahvast täis kohtusaali uksed 1945. aasta 20. novembri hommikul avatakse, on kohalolijate pilgud täis põlgust ja uudishimu. Nad sirutavad kaela, et näha saali sisenevaid süüaluseid. 22 kohtualust suunduvad neile ette nähtud istekohtade poole. Nende hulgas on sellised natside tippjuhid nagu Göring, välisminister Joachim von Ribbentrop ja Hitleri varasem asetäitja Rudolf Hess. Käes on silmapilk, mida liitlased on oodanud. Nüüd saavad nad näidata, kuidas tsiviliseeritud võitjad sõja kaotanud, totalitaarse ja vihatud riigivõimu tippesindajaid kohtlevad, kirjutab Imeline Ajalugu.
Liitlaste süüdistajad on end süüdistusmaterjaliga hambuni relvastanud. Ameerika süüdistaja Robert H. Jackson, kes järgnevatel päevadel natside hirmutegusid päevavalgele hakkab tooma, kasutab sakslastest maha jäänud dokumente usinalt. Süüdistajat kuulates jääb Göringi nägu ilmetuks. Saalis toimuv ei näi talle korda minevat. “Alati saavad võitjatest kohtunikud ja võidetutest süüdistatavad”, märgib ta, kui süüdistusaktis tema patte üles loetakse. Ja neid on tal rohkesti: osalemine juutide tagakiusamises, okupeeritud alade oma huvides ärakasutamine ning miljoneid väärt kunstiaarete röövimine. Suur osa röövitud aaretest viidi Göringi koju.
Massimõrvad jätavad külmaks
Kui süüdistaja on oma esinemise lõpetanud, teatab Göring, et ta on süütu „selles, mille kohta süüdistus on esitatud“. Ta on ette valmistanud pikema kõne. Ta tahab selgitada, et võtab küll kõik loetletud süüteod omaks, kuid et ta tegi seda kõike vaid saksa rahva hüvanguks ja seetõttu ta ennast kurjategijaks ei pea. Kohtu eesistuja katkestab ta kõne.
Ka järgmise päeva sündmused ei kulge Göringi soovi kohaselt. Kirjalik ülestähendus Hitleri sõnade kohta, mis tõestab, et Hitler tõenäoliselt teadis, et Saksamaa sissetung 1941. aastal mõistab miljonid venelased näljasurma, ehmatab süüdistatavaid silmnähtavalt. “Kontsentreeritud poliitiline hullumeelsus”, hüüatab endine Hitlerjugendi juht Baldur Von Schirach. Veel üks süüdistatav kinnitab, et ta ei oleks ealeski Hitlerit toetanud, kui ta oleks Hitleri sellisest avaldusest teadlik olnud.
Nördinult pöördub Göring oma endiste kaasvõitlejate poole. “Ärge unustage, kuidas ameeriklased kahmasid endale California ja Texase! Ka see oli agressiivne sõjaline tegevus“, ütleb ta, oma raevu peasüüdistaja eest üldse mitte varjates.
Õhtupoolikul läheb asi veelgi hullemaks. Süüdistaja näitab filmi, mille liitlased on teinud koonduslaagrite vabastamisel. Ükski inimene, kes seda filmi näeb, ei suuda seda unustada.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!