Ilmus ajakirjas Sõdur nr 6/2018
Pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi, mis õnnestus ilma kineetilist jõudu kasutamata, ning sõjategevuse puhkemise järel Ida-Ukrainas, muutus Lääne analüütikute hulgas käibefraasiks Gerassimovi doktriin. Alustuseks võib muidugi üle korrata, et „Gerassimovi doktriini“ nimelist dokumenti pole olemas ja isegi termini esimesena kasutusele võtnud Mark Galeotti on avalikult kirjutanud, et ta kahetseb selle käibesse toomist. Sellegipoolest olid VFi relvajõudude staabiülemal kindral Valeri Gerassimovil kindlasti mõtted peas olemas ja nende väljendamise kontekst väärib väikest pilguheitu.
26. veebruaril 2013 avaldas nädalaleht Vojenno-Promõšlennõi Kurier (Sõjatööstuse Teataja) artiklina sama aasta jaanuari lõpul Sõjateaduste Akadeemias peetud kindral Gerassimovi ettekande „Relvajõudude kasutamise vormide ja võimaluste üldised arengud ja sõjateaduse aktuaalsed ülesanded nende täiustamisel“, kus ta analüüsis „Araabia kevade“ ehk alates 2011. aastast Lähis-Idas toimunud režiimimuutusi.
Artiklist kumas läbi kõige taga olev Ameerika karvane käsi. Kindral leidis, et kaasaegsetes sõdades muutuvad järjest olulisemaks mittesõjalised meetmed (majandussanktsioonid ja selle karmim versioon majandusblokaad, opositsiooniliste gruppide tekitamine vastase riigis, poliitiline ja diplomaatiline surve jm) ning andis koguni nende vahekorra – 4:1 sõjaliste meetmete kahjuks. Pärast Krimmi sündmusi, täpselt aasta hiljem, tundus see artikkel oraakellikuna ja sai kurikuulsaks.
Mitmel põhjusel tundub, et Gerassimov kirjeldaski seda, kuidas tema arvates võidaks Venemaa ja tema liitlaste vastu sõda pidada, mitte seda, kuidas Venemaa ise peaks sõda pidama. Kuigi alateadlikult üritatakse matkida oma arusaama Lääne ja eriti Ameerika Ühendriikide tegevustest, on väga vähetõenäoline, et kindral räägiks tuleviku sõjast avalikult.
Teiseks avaldati mõte väheolulises kohas, väljaanne VPK muutus populaarseks hiljem. Kolmandaks ei ole kindral Gerassimov hiljem (või Venemaa kohta) samasuguseid mõtteid enam avaldanud, mis on ka arusaadav. Kui kindralstaabi ülem ütleb avalikult, et mittesõjalised meetmed on sõjapidamiseks neli korda olulisemad kui sõjalised, siis millised järeldused peab sellest tegema riigikaitse finantseerimise kohta?