Kus asub Kesk-Aafrika Vabariik?

Nagu nimigi vihjab, asub see riik üsna Aafrika mandri keskel. Kunagi oli tegemist Prantsusmaa kolooniaga, aga alates 1960. aastast on riik iseseisev. Kesk-Aafrika Vabariik on rikas oma metsade ja mineraalide poolest ja just seetõttu lokkabki seal korruptsioon, mis omakorda konflikte põhjustab.

Kes elavad Kesk-Aafrika Vabariigis?

Rohkem kui 4,4 miljonit inimest elab selles Ukraina suuruses Aafrika riigis – umbes sama palju inimesi kui Uus-Meremaal või Iirimaal. Riiki on enamasti juhtinud inimesed, kes ei ole olnud valitud või kes on võtnud võimu jõuga.

Kesk-Aafrika Vabariigis eksisteerib rohkem kui 80 etnilist rühmitust. Ligi 50 protsenti riigi elanikest on kristlased ja umbes 15 protsenti moslemid. Tõenäoliselt on juba mõista, kuhu me selle jutuga jõuame.

Miks nad võitlevad?

Konflikt on peamiselt moslemite ja kristlaste vahel. Nagu mitme teisegi konflikti puhul, tunneb vähemus, sel puhul siis moslemid, et neid koheldakse enamusvalitsuse (kristlaste) poolt ebaõiglaselt.

Tänavu märtsis tuli välja peamiselt moslemitest koosnev mässuarmee Séléka, kukutas president François Bozizé, tühistas konstitutsiooni ja haaras riigi enda kätte, misjärel peamiselt kristlastest koosnev mässuarmee “Anti-Balaka” ühendas jõud valitsusvägedega ning hakkas ukselt-uksele käima ja moslemeid tapma. Séléka vastas samaga ja tappis ligi tuhat kristlast.

Kuidas mõjutab konflikt tavainimesi?

Iga kuues inimene (kokku rohkem kui 710 000 inimest) on pidanud vägivalla tõttu oma kodust lahkuma. Ellujäämiseks on paljud sunnitud abi paluma äärmuslikelt relvarühmitustelt.

Aina rohkem võtab võimust anarhia. Vägistamised, rüüstamised, piinamised ja valimatud tapmised on kõigest mõne kuuga muutunud igapäevasteks.

Kesk-Aafrika Vabariigi pealinn Bangui on paisatud kaosesse, mistõttu sealt on viimase kahe nädala jooksul lahkunud juba rohkem kui 210 000 inimest.

"Inimesed on sügavas hädaohus ja meil kõigil lasub vastutus, mida me peame täitma, et aidata neil kuristiku servalt pääseda," ütles endisest ajakirjanikust ja inimõiguslasest maailmaorganisatsiooni USA saadik Samantha Power.

ÜRO-l ei ole võimalik kriisikolletesse väljaspool pealinna tsiviilelanikke aitama minna, sest see on hetkel liiga ebaturvaline, edastas telekanal BBC1.

Aga mis meil sellest?

Enamat kui moraalne vastutus kaitsta süütuid inimesi, on maailm mures, et vägivald võib Kesk-Aafrika Vabariigist teha veelgi ebaõnnestunuma riigi, kus võib võimule tulla mõni terroristlik organisatsioon ja kus kurjategijatel on mõnus pesitseda.

On ka väga suur oht, et konflikt võib levida juba niigi ebastabiilsetesse naaberriikidesse nagu Kongo Demokraatlik Vabariik, Tšaad ja Sudaan.

Kuidas muu maailm seda peatada üritab?

Verevalamist üritab hetkel peatada Prantsusmaa. Riik on saatnud KAV-i ligi 1600 sõjaväelast. Aafrika Liit plaanib lähiajal kriisikoldesse saata veel kuni 6000 sõdurit. Saksamaa, Suurbritannia ja Hispaania ei soovi küll sõjaliselt sekkuda, aga pakuvad materiaalset abi. USA annab ligi 125 miljonit dollarit.