Kui 1898. aastal USA-Hispaania sõja tulemusel Filipiinid (nagu ka Kuuba, Guam ja Puerto Rico) mõneks ajaks USA võimu alla langes, jõudis USA sõjaliste kindlustuste komisjon, mida juhtis hilisem president William H. Taft (oli Filipiinide kuberneriks 1901-1903), järeldusele, et peamised sadamad vajavad tugevaid kaitserajatisi.

Algselt pidi saarele ehitatama vaid miinivaatlusjaam, aga kuna ilmnes, et sellest ei piisa, kooriti saar pinnasest tühjaks ja asemele rajati laeva meenutav raudbetoonist kaitserajatis 14-tolliste kahuritega, mis valmis aastail 1909-1914.

Tegemist on "laevaga" mis ei upu, ja kui arvestada, et selle betoonist küljed on kohati kuni 11 meetri paksused, oli ka selge, et ükski torpeedo sellesse tõsist auku ei tekita. Ka pealmiseks "laevatekiks" on 6,1 meetri paksune raudbetoonist plaat, pidades vastu pommirünnakutele.

Esimeses maailmasõjas seda kindlust küll vaja ei läinud, aga jaanuaris-veebruaris 1942 pidas kindlus maha vihase lahingu Jaapani mereväega, jäädeks purustamatuks, kuid meeskond siiski kapituleerus mais pärast Corregidori lahingut.

https://forum.worldofwarships.com

1945. aastal jälle, kui ameeriklased Jaapani väed Filipiinidelt välja tõrjusid, oli tegemist viimase kantsiga, kus jaapanlased vastu pidasid. USA väed suutsid küll 13. aprillil tungida betoonlaeva tekile, kallates kahuriavadest suuremas koguses sisse süütevedelikku ja pannes kindluse põlema. Need jaapanlased, kes alistumast oldi keeldunud, põlesid surnuks, samas kui alles 14 päeva kestnud tulekahju lõppedes oli võimalik tühjaks põlenud kantsi siseneda. Sisemusest leiti 60 jaapanlase söestunud surnukeha.

Fort Drumi taastada polnud enam võimalik. Seda lammutada oleks kah keeruline. Las ta siis olla seal kus on.