„Meil on nüüd kindlad arheoloogilised tõendid, mis kinnitavad, et Fääri saartel oli inimasustus 300–500 aastat enne viikingite ulatusliku kolonisatsiooni algust üheksandal sajandil, ehkki me ei tea veel, kes need inimesed olid või kust nad tulid,“ kommenteeris uurimuse juhtiv autor, Durhami ülikooli arheoloogiateaduskonna esindaja dr Mike Church.

Sandoy saarelt Á Sondumi väljakaevamispaigast kogutud ajuliivasetteid analüüsinud arheoloogid leidsid proovidest põlenud turbatuhka, mis tõenäoliselt pärineb neljanda kuni kuuenda sajandi kodukolletest.

„Ehkki me ei tea, kes olid siia elama asunud inimesed ja kust nad siia tulid, on selge, et nad oskasid turvast kasutamiseks prepareerida seda lõigates, kuivatades ja põletades, mis tähendab, et nad pidid saartel elama suhteliselt pikka aega,“ rääkis Fääri saarte riikliku muuseumi töötaja ja uurimuse kaasautor Símun V. Arge.

Suurema osa avastuseni viinud asitõenditest hävitas viikingite suurem sissetung saarele, märkis Church, lisades, et sarnased asitõendid võivad olla hävitatud ka ümberkaudsetel saartel.

See pole esimene Fääri saarte (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyari) algasukaid puudutav hüpotees. Ühe legendi kohaselt olid esimesteks inimesteks, kelle jalg „pühakute tõotatud maa“ otsingutel saarestiku pinda puudutas, hoopis Iiri mungad. Teised usuvad, et aastal 800 m.a.j. saabusid saarele esimeste inimestena normannid ehk viikingid, kellest enamiku moodustasid põllupidamiseks kõlbulikku maad otsivad talupidajad.