Leidude süsinik-14 dateeringute põhjal järeldati, et linn asustati tervelt 6200-6700 aastat tagasi - seega kuni 4000 aastat enne klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni sündi, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Väljakaevamised tõid nähtavale selgelt struktureeritud asustuse tänavate, kahekorruseliste elamute, templi ja surnuaiaga. Oli ka mitmeid vahendeid soola kaevandamiseks.

Arheoloogide hinnangul ehitatigi asustus Balkani suurima soolaleiukoha ümber. Linna umbes 350 elanikku olid arvatavasti väga jõukad, kuna sool oli äärmiselt hinnaline kaup.

Praeguseks on leitud ka meetrikõrgune ja -paksune kivimüür, mis pidi linna kaitsma vaenulike vallutuste eest. Teadlaste sõnul on kaitsemüüri näol tegu siiani vanima kaitserajatise näitega Euroopas.

Linnamüürist väljaspool on arheoloogid leidnud kaks ohvripaika ja ühe väiksema templi, mida endiselt välja kaevatakse.

Väljakaevamistega alustati 2005. aastal.