Michelangelo, ajaloo üks suurimaid kunstnikke, toksis meisliga skulptuure ka veel mõni päev enne surma, kuigi ta käsi vaevas tugev liigesepõletik, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Sellisele järeldusele jõudis rahvusvaheline meeskond, kes uuris kolme Michelangelo portreed ning kõrvutas saadud tulemused tema biograafia ja isiklike kirjadega.

Michelangelo kurtis kirjades oma nõole, et kannatab reuma käes. Teadlaste sõnul pole aga ühelgi portreel näha sellele tõvele iseloomulikke märke.

Seevastu paistavad igal maalil kunstniku kätel klassikalised liigesepõletiku sümptomid. Seda haigust tõendab ka fakt, et vanemas eas polnud Michelangelo enam võimeline kirjutama, sest ta käed tegid liiga palju valu.

Eeltoodu põhjal otsustades kahjustas Michelangelo aastatepikkune töö haamri ja meisliga tema käsi ja soodustas liigesepõletiku tekkimist.

Skulptorite kutsehaigus

Ajakirja Imeline Ajalugu kolmele küsimusele vastab Davide Lazzer, Firenze ülikooli esteetilise kirurgia spetsialist, kes avastas Michelangelo haiguse.

Miks hakkasite uurima Michelangelo käsi?

Nägin korra muuseumis üht Michelangelo portreed, kus tema käsi on kujutatud deformeerununa. Jagasin enda tähelepanekut ajaloolise meditsiini ekspertidega ja hakkasin uurima ka teisi portreesid.

Kuidas kavatsete enda teooriat tõendada?

Loodan oma uurimusele tõmmata sedavõrd suurt tähelepanu, et Firenze võimud annavad mulle loa kaevata välja Michelangelo surnukeha.

Kas artriit oli renessansiajal levinud haigus?

Paljudel kujuritel oli liigesepõletik, kuid vähesed neist elasid nii kõrge eani kui Michelangelo – ta suri 88aastaselt.

Artriit on skulptorite n-ö kutsehaigus, mida soodustavad pidevate löökide tagajärjel tekkivad käeliigeste väikesed traumad.

Seepärast eeldan, et paljudel kunstnikel tekkis liigestesse põletik, kuid enamik neist ei elanud nii kaua, et haigus jõudnuks areneda sama kaugele kui Michelangelol, kes oli elu lõpus peaaegu invaliid.