Siin teenivad alates möödunud aasta augustist Eesti kaitseväelased, kes osalevad Prantsusmaa juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Barkhane. Viimased paar kuud on Gao sõjaväebaasis näha olnud ka kahte militaarotstarbelist süsteemi, mida Eesti kaitseväe ja kaitsetööstusettevõtete Milrem Robotics ja Threod Systems koostöös siin katsetatakse.

Mehitamata maismaasõiduk (UGV – unmanned ground vehicle) THeMIS on Milrem Roboticsi arendatav mitmeotstarbeline roomiksõiduk. Malis katsetatakse peamiselt sõiduki transpordi- ja vaatlusfunktsioone, kuid vastava modifikatsiooniga saab THeMISt kasutada ka kaugjuhitava relvasüsteemiga, sensorite abil maapinnast lõhkekehade otsimiseks või päästetöödeks. Milrem Roboticsi kaitseprogrammide osakonna direktor Jüri Pajuste rõhutab, et seadme arendamises on oluline osa koostööl kaitsejõududega: „Milrem Robotics teeb koostööd eri riikide kaitsevägedega, et arendada nii sõidukit kui ka mehitamata sõidukite kasutamise doktriini.“

Threod Systemsi mehitamata õhusõiduki süsteemi (UAS – unmanned aircraft system) KX-4 LE Titan saab kasutada nii luure- kui julgestus- ja vaatlusülesannete täitmiseks. Iseseisvalt suudab süsteemi kuuluv mehitamata õhusõiduk (UAV – unmanned aerial vehicle) õhus püsida kuni 45 minutit, kuid kahe ettevõtte koostöös valminud lahenduse tõttu on see võimalik ühendada kaabliga THeMISe külge ning nii pikendada õhusoleku aega kuni kümne tunnini. Selliselt saab kahte mehitamata süsteemi kasutada vaatlusplatvormina, mis võimaldab ümbruses toimuvat jälgida nii tava- kui infrapunakaameraga.

KX-4 LE Titan

Kaitseväe akadeemia rakendusuuringute osakonna projekti „Mehitamata süsteemid lahinguväljal“ juhi Mats Mikkor sõnul on mõlema seadmega Kuperjanovi jalaväepataljonis välikatsetusi tehtud alates 2018. aasta augustist. „Kontrollisime ka seadmete tehnilist vastupidavust, kuid peamine rõhk oli kontseptsiooni katsetamisel, et näha kas ja kuidas sellised seadmed Eesti kaitseväe kergejalaväe üksuste juurde sobiksid. Samuti töötame välja meetodeid, mis lihtsustaksid mehitamata seadmete laiapõhjalist kasutusele võtmist,“ ütles Mikkor. Katsetustega jätkatakse ka sel väljaõppetsüklil, et kontrollida, kuidas eelmise tsükli õpituvastused seadme integreerimisel päriselt uue üksuse peal töötavad.

Mali valiti seadmete katsetamiseks eelpoolmainitud proovilepaneva keskkonna tõttu, mis võiks luua eelduse täiendavaks (p)arendustööks kõrbekliimasse sobiva seadistuse väljatöötamiseks. Samuti oli kavas katsetada mõlemaid süsteeme Eesti jalaväerühma koosseisus taktikaliste ülesannete täitmisel, et anda tagasiside, kas ja mil määral neist eri olukordades abi on.

Jüri Pajuste hinnangul on Milrem Roboticsi üks eesmärkidest kaitseväelaste töö lihtsamaks muutmine: „Katsetuste eesmärk Mali väga rasketes kliimatingimustes on veenduda THeMISe töökindluses ning seeläbi täiustada olemasolevat tehnilist lahendust. Kui THeMISe kasutamine sõjalise operatsiooni piirkonnas muudab Eesti kaitseväelaste tegevuse ohutumaks või lihtsamaks, on ettevõte oma eesmärgid täitnud.“ Kumbki seade pole varem missioonipiirkonnas viibinud.

Mehitamata süsteemid jõudsid Gao sõjaväebaasi mai teises pooles ehk ligi poolteist kuud hiljem kui jalaväerühm Estpla-30. Nihe üksuse ja tehnika saabumise vahel andis projektiga seotud inimestele aega sisse elada, kohalike tingimustega tutvuda ning täpsemalt planeerida, kus ja kuidas süsteeme kõige efektiivsemalt katsetada saaks. Nii THeMIS kui ka KX-4 LE Titan on kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vajavad hooldust ja oskuslikku kasutamist, seega käsitsesid neid vaid vastava väljaõppe saanud kaitseväelased. Vajadusel said operaatorid ühendust võtta ka mõlema firma esindajatega, kui tekkis küsimusi või probleeme, millele kohapeal kohe lahendust ei leitud.

Loe edasi SIIT!