Eesti kaitseväelasi vaevavad skeletihädad

 (66)
Suurtükiväelased Rakveres
Suurtükiväelased RakveresFoto: Kaspar Pokk

Eesti kaitseväes põhjustavad enim sõjaväelaste rivist väljalangemist ülekoormusest tingitud skeleti- ja lihashaigused, mistõttu asuti teemat koos Tartu ülikooliga uurima.

Eesti kaitseväes läbiviidud uuring näitas, et kõige sagedasemaks teenistusest väljalangemist põhjustavad skeleti-lihassüsteemi ja sidekoehaigused moodustavad kokku 41 protsenti reservi arvamise diagnoosidest.

Sellest lähtuvalt alustasid Tartu ülikooli teadlased Eesti Kaitseväega ennetusprogrammi loomist, mis vähendaks ja aitaks ennetada just neid haigusi ja vigastusi.

Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kinesioloogia ja biomehaanika professori Mati Pääsukese sõnul esineb sõjaväelastel ülekoormusest tingitud skeleti-lihassüsteemi vaevusi sageli alajäsemete, alaselja, kaela ja õla piirkonnas ning oluliseks probleemiks on ka põlve- ja seljavigastused.

Pääsukese sõnul on skeleti-lihassüsteemi vaevuste üheks olulisemaks riskifaktoriks sõjaväelastel kehalise võimekuse, eelkõige lihasjõu ja aeroobse vastupidavuse madal tase.

Nii alustasid inimese kehalist võimekust uurivad Tartu ülikooli sporditeadlased koostöös militaarvaldkonnas tegutsevate arstide ja füsioterapeutidega spetsiaalse kehalistel harjutustel põhineva ülekoormusest tingitud skeleti-lihassüsteemi haiguste ja vigastuste ennetusprogrammi väljatöötamist.

Seotud lood:

Uuring aitab selgitada välja tegurid, mis põhjustavad kaitseväelastel vigastuste ja skeleti-lihassüsteemi haiguste teket ning saada täiendavat teavet vigastuste ja skeleti-lihassüsteemi haiguste esinemissageduse kohta kadettidel ja ajateenijatel.

Uuritavateks on mõlemast soost kaitseväelased vanuses 18-30-aastat, keda uuritakse enne ning kolm ja kuus kuud pärast uuringu algust.

Vigastuste ennetusprogramm näeb ette liigesliikuvuse ja jõuharjutusi, aeroobset lihastööd, samuti hüppe-, tasakaalu ja jooksuharjutusi.

Motoorset võimekust hinnatakse alajäsemete sirutajalihaste jõu ja võimsuse, sääre painutaja- ja sirutajalihaste jõu, kerelihaste jõu, käe haardejõu, reie eemaldajalihaste jõu ning keha staatilise tasakaalu ja hüppevõime näitajate alusel. Kehalist aktiivsust, ülajäseme funktsionaalsust, põlveliigese seisundit, terviseseisundit, emotsionaalset seisundit ning valu ja ebamugavustunnet hinnatakse erinevate küsimustikega.

Uuringu tulemusi saab kasutada erinevate tegevuste rakendamisel vähendamaks nii ohtu kaitseväelaste tervisele kui ka vigastuste ja skeleti-lihassüsteemi haiguste ravile kuluvaid materiaalseid ressursse.

Mis puutub teistesse maailma riikidesse, siis uuringutest nähtub, et skeleti-lihassüsteemi haigused moodustavad näiteks Kanada relvajõududes kõikidest meditsiinilist sekkumist vajavatest terviseprobleemidest 42 protsenti. USA relvajõududes registreeritakse igal aastal umbes 1,6 miljonit skeleti-lihassüsteemi haigestumise juhtu, mis tähendab 25 miljonit kaotatud teenistuspäeva.