Eesti kaitsetööstus ärkab varjusurmast

Mujal Euroopas käivad asjad nii, et kui armee midagi ostab, eelistab riik hangetel igal võimalusel kodumaiseid ettevõtjaid. Aga Eestis on asjad pea peal: samal ajal kui kaitseväelased kannavad Sloveenia saapaid, müüb Tartu jalatsitootja Samelin oma kaupa suurtes kogustes Norra ja Saksa armeele.

Norrakatele teeb endine Tartu Naha- ja Jalatsikombinaat näiteks kahe aasta jooksul 60 000 saapapaari. Tõsi küll, nahk tuleb Skandinaaviast, Samelin teeb sellest allhanke korras jalanõud ning Norra sõduriteni jõuavad need kohaliku vahendaja kaudu. Aga Samelini kvaliteet on saanud kõrge hinnangu ja tooted kannavad NATO logo, kirjutab väljaanne Riigikaitse.ee.

Samelini tegevjuht Leida Kikka ütleb, et firma konkurentsieelis on kogemus ja maailma tipptegijatest soodsam hind. Aga miks on selline totter olukord, et Norra sõdurile Eesti saabas sobib, Eesti sõdurile aga mitte? Paljuski on küsimus tahtmises ja valikutes. Kikka ütleb, et Eestis lisatakse hanketingimustesse sageli punkt, mis nõuab osalejatelt, et nad on toodet varasematel aastatel suure käibega müünud. "Aga kuidas saab käive olla eelnevatel aastatel nõutud suuruses, kui pole võimalust hankel osaleda?" küsib Kikka.

Midagi müüb Samelin siiski ka Eestisse: peamiselt töökingi ja töösaapaid. Kaitseväe ohvitserid saavad oma kingad Tartust, samuti kannavad Samelini kergeid, vetthülgavaid ja õhuvahetusega jalavarje kaitseliitlased.

Esimesed väärtuslikud kogemused, kuidas toota moodsaid jalanõusid, sai Nõukogude võimu lõppedes ellu jäänud Samelin juba 1990ndatel, kui õppis Itaalia, Soome ja Norra partneritelt kvaliteetsete eritehnoloogiaga matka- ja suusasaabaste tegemise kunsti.

Sealt sai firma tänane edu NATO riikide armeede varustajana ka alguse. Järgmisena on Samelinil sihikul Suurbritannia ja Rootsi armeevarustajad.