Kuld anti 1930. aastatel hoiule niinimetatud keskpankade panka Bank of International Settlements (BIS), kui Tšehhoslovakkia valitsus seisis silmitsi ühe suurema ohuga Saksamaa suunalt, vahendab The Guardian.

Dokumendis on detailselt kirjas, kuidas 1939. aasta märtsis esitati taotlus tollal 5,6 miljonit naela väärt olnud kulla üle viimiseks Tšehhoslovakkia riigipanga arvelt BIS-is arvele, mida haldas Saksamaa Reichsbank. Umbes nelja miljoni naela väärtuses kulda läks Hollandi ja Belgia pankadesse ning ülejäänu müüdi maha Londonis.

Dokumendis kirjeldatakse, kuidas Suurbritannia tollane rahandusminister Sir John Simon küsis 1939. aasta mais, kaks kuud pärast Tšehholslovakkia hõivamist natside poolt, keskpanga juhilt Montagu Normanilt, kas panga käes on veel Tšehhoslovakkia kulda.

„(Keskpanga) juht ei vastanud oma vastukirjas (30. mail) sellele küsimusele, kuid tõi välja, et pank säilitas kulda aeg-ajalt BIS-i nimel ning polnud teada, kas see oli nende (BIS-i) enda omandus või nende klientide oma. Seega ei osanud nad (Bank of England) öelda, kas kulda säilitati Tšehhoslovakkia rahvuspanga jaoks.“ Järgmised tehingud toimusid juunis, vaatamata Simoni väljendatud murele. Siis müüdi kulda väärtuses 440 000 naela ja viidi seda 420 000 naela eest New Yorki.

„See esindas kulda, mille oli toimetanud Londonisse Reichsbank. Seekord teatas Bank of England enne tegutsemist sellest asjast rahandusministrile, kes ütles, et soovib krooni õigusnõunike (Law Officers of the Crown) arvamust,“ öeldakse dokumendis.

Bank of Englandi dokument, mida mõned peavad panga ajaloo süngeimat episoodi kirjeldavaks, koostati 1950. aastal ning avaldati internetis teisipäeval seoses panga arhiivi digitaliseerimise esimes etapi lõpuga. Dokumendis tunnistatakse, et intsident Tšehhoslovakkia kullaga tekitas endiselt pahameelt Teise maailmasõja puhkedes ja mõni aeg pärast seda.

„Väljaspool panka ja valitsust ei ole panga seisukohta ilmselt kunagi lõplikult heaks kiidetud ning nende tegevust sel ajal on laialdaselt valesti mõistetud,“ öeldakse dokumendis. „BIS-i pärimise peale, mis põhjustab viivitust, ja teatades, et maksed tekitaksid järgmisel päeval ebamugavust, tegutses Bank of England siiski instruktsioonide järgi ilma õigusnõunikele viitamata, kes seejärel siiski nende tegevust toetasid.“