Cahokia: Kolumbuse-eelse aja suurlinn Mississippi ääres, kui vaid teaks, kes seal elas

 (32)

Me teame kunagisi hiilgavaid maiade, asteekide, inkade tsivilisatsioone Kolumbuse-eelses Ameerikas. Kuid Mississippi kallastel õitsenud kultuuri kohta võime kasutada praegu vaid arheoloogide terminit - Mississippi kultuur. See pole jätnud endast kirjalikke mälestusi, küll aga hiiglaslikke inimeste kuhjatud künkaid - maunde - ja nende otsas õitsesid kunagi hiilgavad linnad.

Suurim neist, Cahokia, andis omal ajal kodu 20 - 30 000 elanikule, mis tegi sellest ühe suurema linna Ameerikas, ja ka Euroopas polnud toona just palju linnu, mis oleks võinud end suuremaks pidada. Näiteks 15 000 elanikuga London oli u aastal 1100 sellest väiksemgi. Asteekide pealinn Teotihuacan kasvas küll Mehhiko aladel ligemale 125 000 elanikuga suurlinnaks. Euroopas oli toona  aga maailma suurimaks linnaks mauride Cordoba (450 000 elanikku).

Mississippi kultuuri erinevad piirkonnad. Wikimedia commons
Seotud lood:

Ehitati Cahokia umbes aastal 600 meie ajaarvamise järele, ta asus tänasest Missouri St. Louis linnast (mis on tuntud 1904. aasta olümpialinnana) vaadatuna teisel (ehk siis ida) pool Mississippit ja oli selgelt riigi keskmeks, mis pidi ulatuma hiiglaslikule territooriumile praguse USA ida- ja kaguosas. Tippajal kattis Cahokia umbes 15-ruutkilomeetrist territooriumi, kus praegu paikneb 80 maundi, ja inimeste elamud, pühamud ja võimukeskused asusid ilmselgelt nende maundide otsas.

Paraku, hiljemalt aastal 1300 olid maundid ja ka Cahokia linn maha jäetud, seni mõistetamatuil põhjustel, sest ühtki võõrvallutajat ju tolle aja Põhja-Ameerikas veel märgata ei ole. Asteekide võim Mehhikost nii kaugele põhja ei ulatunud. On üsna ilmne, et senine tsentraliseeritud võim oli asendunud omavahelise sõdimisega, mis ka tervele tsivilisatsioonile lõpu tegi. Võib ka arutada keskkkonnamõjude üle selle tsivilisatsiooni hävingus.

Maundite suurus on juba sajandeid pannud ameeriklasi pead vaevama, kes ja kuidas neid kokku kuhjas, kuid algelise arheoloogia ajastul on ka mitmeid maundeid parandamatult kahjustatud. Uuemal ajal oleme endiselt sama targad, täpsemini me ei tea, kes seal elasid.

Me ei tea ka, kuidas seda tsivilisatsiooni oleks kõige õigem nimetada, sest pole säilinud mingeid kirjalikke märkmeid, isegi rahvapärimuses oli eurooplaste saabumise ajaks unustatud nende maundite algupära. Pole teada isegi otseseid selle kultuuri järeltulijaid, võib vaid oletada. Nimi Cahokia on kohale antud palju hiljem piirkonda saabunud indiaanihõimu järgi. Ka linna algsest nimest pole mingit pärimust.

Niisiis, nimetagem seda kultuuri ja riiki (või mis iganes hõimuliidu vormis ta eksisteeris) arheoloogide eeskujul Mississippi järgi, sest võimsa jõe nimi on arvatavasti läbi aegade vastu pidanud. Selle tsivilisatsiooni algus tähistab aega, kui kohalikud hõimud loobusid rändlevast elustiilist ja asusid eelistama tsentraliseeritud juhtimist, paiksemat ja põllumajandusele toetuvat elustiili.

Kui Hernan de Soto esimese eurooplasena 1539-1540 piirkonnas seikles, oli selle kultuuri hiilgus juba kauge minevik, antud piirkonnas elas vaid natšesi hõim, kelle tavades oli üht-teist sealt üle võetud, aga otseseks õigusjärglaseks sedagi hõimu ei saanud pidada.

On pigem oletus kui teadmine, et Mississippi kultuurist võiks olla välja kasvanud hilisemad indiaanihõimud ja -rahvad: alabama, apalatši, caddo, tšerokii, chickasaw, choctaw, muscogee creek, guale, hitchiti, houma, kansa, missouria, mobilia, natšes, osage, quapaw, seminole, tunica-biloxi, yamasee ja yuchi. Ja vähemalt kolme USA osariigi nimes võiks siis see traditsioon edasi kanduda, kuigi enamik nendest rahvastest ongi mineviku asualadelt välja tõrjutud.

Loe veel