Bulgaarias ilmus maapõuest vanim teadaolev inimese valmistatud kuldese

Tegemist on tillukese, vähem kui poolesentimeetrise läbimõõduga rõngaga, ent selle tähtsus on Bulgaaria arheoloogide jaoks suur - nad väidavad, et tegu on kindlasti Euroopa ja ehk isegi maailma vanima kuldesemega, mis seni avastatud.

Ehe on valmistatud 4500-4600 aastat e. Kr. See tähendab, et pisikesel helmel on vanust paarsada aastat rohkem kui vaseaja ehetel, mis leiti Varnast aastal 1972 ning mida peeti seni vanimaiks töödeldud kulla näideteks.

Bulgaaria teaduste akadeemia professor Javor Bojadžjev ütles, et tal pole kahtlustki, et uuel leiul on vanust rohkem kui Varna kullal. Ese leiti tänapäevase Pazardžiki linna lähistelt muistsest asulakohast. Bojadžjevi sõnul oli tegemist Euroopa esimese linnalaadse asulaga, mida asustasid kultuuriliselt kõrgelt arenenud inimesed, kes olid saabunud tänase Türgi aladelt. Bulgaaria asulal on vanust umbes tuhat aastat enam kui muistsetel sumeri linnadel Mesopotaamias. Just sel ajal, arvavad arheoloogid, hakkasid inimesed vase ja kulla töötlemisega tegelema.

"Ma ütleks, et tegu on tänapäevase linna prototüübiga," ütles Bojadžjev.

Väljakaevamistelt leiti ka üle 150 linnukujukese, mis viitab sellele, et asula elanikele võisid sulelised pühad olla. Asula hävitati umbes aastal 4100 E. Kr kirdest saabunud vaenulike hõimude poolt.