Britid kavandasid II maailmasõjas bioloogilisi rünnakuid

Briti teadlased tegid Teise maailmasõja ajal katseid, milles uuriti inimeste ja loomade nakkushaiguste puhangute esilekutsumise võimalikkust ja tasuvust võitluses vaenlasega.

Nii koolerat, düsenteeriat, tüüfust kui suu- ja sõrataudi katsetati võimalike sõjaliste relvadena, selgub Ühendkuningriigi riigiarhiivile äsja välja antud, varem rangelt salajastest dokumentidest.

Avalikustatud dokumentides leiduv nakkuste loend demonstreerib brittide laiahaardelisust bioloogiliste relvade rakenduste uurimisel toonase konflikti ajal. Seni olid olnud teada vaid sõjaaegsed eksperimendid antraksiga, vahendab The Daily Telegraph.

Eksperdid olid küll teadlikud tõigast, et bioloogilise sõja pidamine kujutas endast eksimist Genfi 1925. aasta protokolli vastu, kuid viisid ometi läbi sarja katseid, millest enamik toimus Salisbury lähistel Porton Downis ning Surrey maakonnas Pirbrightis.

Eksperdid andsid aru Sõjanõukogu Portoni katsete alamkomiteele, mis samuti tunnistas, et bakterioloogiline sõda rikub 1925. aasta Genfi protokolli. Alamkomitee istungite stenogrammid salastati hoolikalt.

Britid leidsid, et bioloogiliste relvade kasutamine ei anna tõenäoliselt soovitud efekti, kuid ettevalmistusi vaenlase samalaadseteks rünnakuteks, nagu ka võimalike vastulöökide andmiseks, peeti siiski vajalikuks.

Haiguste mõju uurimisel kariloomade juures põrkusid teadlased ettenägematute takistustega, sest  veised keeldusid söömast nakatatud või klaasipurusisaldusega sööta. “Vaatlused on näidanud, et kariloomad on igasuguse uut tüüpi toidu suhtes üsna umbusklikud,” kirjutasid eksperdid.