Selle linna ajalugu on pehmelt öeldes ebatavaline. Asula rajajaks pole ei venelased ega ukrainlased, vaid hoopis Suurbritanniast tulnud Walesi ärimees John Hughes (1814-1889), kes sai juba sügaval tsaariajal õiguse seal terasetööstust ja söekaevandusi püsti panna. Ja rahvasuus tuntigi tärkavat tööstuslinnastut esialgu nime all "Hughesovka" ehk siis Juzovka. Hughesi äri laienes ka pärast tema surma (1889. aastal Peterburis) ja 1913. aastal tootis see firma lausa 74 protsenti kogu Tsaari-Venemaa terasest. Ja ümbritsev asula kasvas juba 50 000 elanikuni.

Nõukogude võim muidugi võttis ettevõtjatelt nende vara, Hughesi vennad ja Briti juurtega töötajad lahkusid sõtta kistud Venemaalt ja nüüd juba natsionaliseeritud ettevõtte ümber hakkas kerkima nõukogulikus stiilis tööstuslinn. 1924. aastast kandis ta nime Stalin ehk hiljem pigem Stalino. Sel ajal polnud veel mingit kahtlust, et linn kuulub Ukraina koosseisu. Kuid nõukogude Ukraina polnud ju iseseisev riik.

1939. aastaks oli linn kasvanud ligi poole miljoni elanikuni, kuna kogu Nõukogude riik vajas kivisütt ja kaevandamise hoogustamiseks toodi sisse üha rohkem tööjõudu just Venemaalt, ajal mil sundkollektiviseerimisega kaasnenud näljahäda kahandas samas rahvastikku ümbritsevates maapiirkondades.

Natside okupatsiooni ajal paiknesid linnas ka geto ja koonduslaager, kus hävitati omakorda kümneid tuhandeid inimesi. Linn ehitati aga 1945. aastast alates üles Balkani riikidest sisse toodud sunnitöölistega, kes enamikus olid küüditatud Balkani sakslased ehk nn doonaušvaabid.

Kui Nikita Hruštšov stalinismi hukka mõistis, oli ka loomulik, et Stalino nimi asendati märksa neutraalsema nimega Donetsk, kuigi plaanimajanduse kaudu süvendatud venestumine jätkus. 1945. aastal elas linnas 175 000, 1959. aastal 699 000, 1979. aastal juba enam kui miljon inimest. Neist 48 protsenti loeb end rahvuselt venelasteks, 47 protsenti ukrainlasteks, kuigi ka viimased on kas sunnitud või harjunud pigem kõnelema vene keeles. Terve Donetski oblasti rahvastikust 38 protsenti on venelased ja 58 protsenti ukrainlased. 

Seega, kui venelased Donetskis kuulutavadki välja oma proletaarse vabariigi, mis tahab Venemaaga liituda, ei esinda nad sugugi rahvastiku enamust. Referendumi peale ei saa aga Ukraina välja minna, sest pole just kindel kui paljud neist ukrainlastest end tegelikult Ukraina riigiga oskavad siduda.

Donetski regioon on tuntud peamiselt kaevanduste piirkonnana, kus on küll olnud ülimalt ohtlikud töötingimused, ja lisaks käis 1990. aastate alguses tööstuse omandisuhetes ka tõeline maffiasõda. N Liidu lagunemine võttis paljudelt töö, piirkonnast kujunes esmalt Ukraina kommunistliku partei, hiljem Regioonide Partei peamine kandeala. Segastel aegadel kokku aetud raha on aga kohalikust ärimehest Rinat Ahmetovist teinud rikkaima mehe Ukrainas.