Briti arheoloogide avastused Tintageli palees klapivad legendiga kuningas Arthuri sünnist

 (21)
Briti arheoloogide avastused Tintageli palees klapivad legendiga kuningas Arthuri sünnist
Kuningas Arthur kuulsa 20. sajandi alguse kirjaniku ja illustraatori Howard Pyle`i kujutluses. Wikimedia commons

Cornwallis asuva Tintageli palee juures tehti sel suvel taas väljakaevamisi ning leiti nii mõndagi põnevat, mis võib ka hämarale müüdile kuningas Arthurist tõepõhja lisada.

Kuningas Arthur oli legendaarne briti monarh, kes olevat väidetavalt vanal heal Inglismaal askeldanud nii umbes 1500 aastat tagasi ehk 5. sajandi lõpus ja 6. sajandi alguses. Kui võlur Merlin ja mõõk Excalibur olid ilmselt väljamõeldised, siis Arthuri puhul on võimalik, et ta oli ka tegelik, ajalooline isik. Samas ei maini teda kordagi ta kaasaegsed ürikud, kroonikates hakkab Arthurit kohtama alles umbes 10.-11. sajandist alates, mistõttu on osa arheolooge seisukohal, et tegu on lihtsalt uttu mähkunud legendiga.

Arthuri fännide rõõmuks avastasid briti arheoloogid nüüd Cornwalli poolsaarelt mõningaid tõendeid, mis võib-olla - ja see on tõesti tugev "võib-olla" kinnitavad legendaarse kuninga sünnimüüti.

Ülestähenduste järgi olla Arthur eostatud Cornwallis Tintagelis asuvas palees. Tegu oli keelatud suhtega, mille osapoolteks olid seal elanud kuningas ja imeilus kohaliku hertsogi naine. Pole mingeid vettpidavaid tõendeid, et see asi tegelikult juhtus.

Independent annab teada, et arheoloogid tegid sel suvel Tintageli palee ammu tuntud varemete juures täiendavaid väljakaevamisi ja avastasid üht-teist uut - meetripaksused müürid ning palju välismaiseid luksuskaupu. Need viitavad sellele, et Tintagel ei olnud mitte lihtsalt kindlus, vaid Cornwalli poolsaarel asunud Dumnonia kuningriigi süda, selle valitsejate kodu.

Seotud lood:

Rikaste elanikega hoone asukoht, selle tähtsus ja aeg, mil seal hästi elati, langevad kokku legendiga Arthuri sünnist.

Oli Arthur olemas või mitte, väljakaevamistest selgus, et palee oli igatahes vägev ja selles elasid tolle aja kohta tõeliselt jõukad inimesed. Lisaks tüsedatele müüridele avastati palju keraamikat ja klaasesemeid ning tööriistu ning abivahendeid, mis viitavad sellele, et töökäsi (ehk ilmselt sulaseid-teenreid) oli lossi juures ametis palju. Lisaks Lääne-Türgist pärit vein, Egeuse mere saartelt pärit oliiviõli, kaunilt valmistatud klaasnõud tänaselt Prantsusmaalt ja Põhja-Aafrikas valmistatud kausid - kõik need eksootilised kaubad olid kaugetelt maadelt Cornwalli jõudnud.

Tol ajal oli suur osa Suurbritannia saare keskosast anglosaksi hõimude käes. Nood olid hakanud saarele saabuma 4. sajandi algusest Jüüti poolsaarelt ja Põhja-Saksamaalt. Läänepoolsed piirkonnad nagu Cornwall olid jätkuvalt keltide hulka kuuluvate brittide käes. Palee elanikud kasutasid Vahemere kaubateid, mida sel ajal kontrollis Bütsantsi impeerium, Rooma impeeriumi järglane. Itaalia, Põhja-Aafrika ja Hispaania olid Bütsantsi valduses ja need piirkonnad olid brittidega kaubavahetuses.

Paleekompleks näikse olevat hüljatud umbes 7. sajandil. See läheb kokku selles ajavahemikus Euroopas möllanud katkuga, mis viis teise ilma miljoneid inimesi. Võimalik, et Tintageli kuninglikud elanikud pagesid tõve, mitte sõja eest.

Arthuri legendide seisukohast on geograafia väga oluline. Kui ta tõesti eksisteeris ja 6. sajandil sissetungivate anglosakside vastu lahinguid lõi, oli see palee järelikult tema peakorteriks, mis asus sõbraliku territooriumi keskmes. Ühe legendi järgi olla Arthur Badoni lahingus üksi 960 anglosaksi maha nottinud - see oli üks brittide suuri võite.

Paraku on palee juures väljakaevamised selleks aastaks otsas ilma, et ühtegi Arthurile viitavat inimjäänust või graveeringut oleks leitud. Legendid saavad siit aga kahtlemata hoogu juurde, nendivad briti lehed.