B-1 Lancer - eakas pommitaja, mis jõudemonstratsioonideks ikka sobib

 (15)

Nelja reaktiivmootoriga pommitajad B-1 jaksaks kanda suurimat pommilaadungit ükspuha millise teise USA sõjalennukiga võrreldes. Kaks sellist lennukit käisid nüüd jõudemonstratsioonina näitamas ennast Lõuna-Korea taevas, samas kui Põhja-Korea retoorika on aasta-aastalt läinud järjest sõjakamaks. USA näitas kindlat toetust liitlasele Korea poolsaare lõunaosas.

B-1B pommitajaid on USA õhuväes praegu 62, kokku sajast, mida üldse toodeti. Neid on kasutatud toetusjõuna ka sõjatandril, aga mitte kunagi kõige esimeses laines, kuigi mahakandmine on kavas alles kunagi 2030. aastatel. Aga millegipärast suurima tööhobuse töö teevad sõjalistes operatsioonides ikka veel pommitajad B-52, mida pommitajad B-1 oleks pidanud välja vahetama juba pool sajandit tagasi. Kümme B-1 lennukit on ka aastail 1984-2013 alla kukkunud või purunenud, kuigi mitte ükski neist sõjategevuse tulemusel.

Pommitajaid Boeing B-52 Stratofortress toodeti aastail 1952-1962 kokku 744 tükki, mulluse seisuga oli neid USA õhujõudude käsutuses veel 72. B-52 lennukeid on küll jätkuvalt uuendatud ja kaasajastatud, aga on juba ammu selge, et nende parimad päevad pole enam ees. B-52 tippkiiruseks on 1047 km/h, maksimaalne õhkutõusu kaal 220 tonni, pomme võtab peale kuni 31,5 tonni. Ja juba 1960. aastatel kavandati B-52 asemele uusi pommitajaid, mis said nimeks Rockwell B-1 Lancer.

Seotud lood:

B-1A sai nelja prototüübiga valmis 1970. aastateks, kuid nende tootmine pingelõdvenduse ajal tühistati, B-1B tuli USA õhujõududes kasutusele alles Ronald Reagani ajal, 1986. Toodeti neid lennukeid 1973-1974 ja 1983-1988. Ja teatavasti lendavad palju vanemad B-52 lennukid siiani. Kui vaja tõsist sõjalist ülekaalu näidata, saadetakse aga Whitemani õhuväebaasist ikkagi kohale hoopis järgmise põlve ülikallid stealth-pommitajad Northrop Grumman B-2 Spirit (toodeti neid 1987-2000 kokku 21 tükki). B-2 tippkiiruseks on Mach 0.95 (1010 km/h), kanda jaksab aga 23 tonni pomme, maksimaalne õhkutõusu kaal 170,6 tonni.

Kõik need on külma sõja aegse arendustöö tulemused, kas aga 21. sajandil pommitajate arendus samas mahus edasi jätkub, on kahtluse all, pigem eelistatakse mitmeotstarbelisi ründelennukeid, mis suudavad kanda ka pomme. Järgmine pikamaa-ründepommitaja (Long Range Strike Bomber, LRS-B, ehk B-21) on Northrop Grummani laborites küll välja töötamisel. On arvestatud, et üks B-21 hakkaks maksma 550 miljonit dollarit, ühe B-2 hinnaks omal ajal oli vähemalt 737 miljonit. B-1 hinnaks arvestati 1998 veel 283,1 miljonit dollarit.

B-1 sõjaline karjäär pole küll eriti auväärne. 1991. aasta Lahesõjas polnud võimaliku mootorivea tõttu võimalik neid kasutada. 1998. aastal operatsiooni Kõrberebane (Desert Fox) ajal kasutati neid Iraagi kohal, 1999 ka Kosovo sõjas, uuemal ajal pigem tugijõuna ka Iraagis ja Afganistanis, viimasel ajal Süüria õhuruumis.

B-1B lennukeid on hoitud reservis tuumaheidutuse jaoks, lennukite tippkiiruseks on Mach 1.25 (1,335 km/h) ja õhkutõusu kaaluks 216,4 tonni, millest pomme 34 tonni. B-One ehk hüüdnimega Bone (kont) pole nähtavasti nii usaldusväärne lennuk kui B-52 ja ta pole ka stealth-kilbi taha peidetav nagu B-2. Aga lennuki purustusjõudu alahinnata küll ei tasu.