Briti välisministeeriumi raportis meenutab ametnik, et leidis mehed nautimas igasuguseid toite ja lugematut arvu pudeleid, vahendab BBC News.

Meeleolu oli lõbus nagu pulmakell, kuigi Churchill kurtis kella ühe ajal kerget peavalu.

Kirjas lisatakse: „Kaks suurmeest said tõesti teineteisega kontakti ja hea läbisaamise.“

Suurbritannia välisministeeriumi tollane alaline nooremsekretär Sir Alexander Cadogan kirjutab: „On loodud tingimused, mille puhul nende kahe vahel vahetatud sõnumid tähendavad kaks korda rohkem või enamgi kui varem.“

Visiidi esimene kohtumine Staliniga rõõmustas Suurbritannia peaministrit, kuid teisel kohtumisel esitas Stalin kõnealuseid teemasid nii ebameeldivalt ja vastutulelikkuseta kui võimalik.

„Täpselt sama tehnika nagu eelmise aasta detsembris, kui esimesel kohtumisel oli kõik mesine ja teisel läks kõik valesti,“ kirjutab Sir Alexander. „Väga kummaline tehnika ja ma ei näe selle mõtet.“

Sir Alexander jätkab: „See tekitas seltskonna kohale pilve, mida ei hajutanud ka järgmise õhtu bankett. Midagi ei saa ette kujutada hullemana kui Kremli banketti, kuigi see tuleb vastu pidada. Kaljuks ei kannatanud Winston seda rõõmuga.“

Läbimurre riigijuhtide vahel saabus järgmisel õhtul edasiste läbirääkimiste ajal Staliniga nelja silma all, mida oli soovinud Churchill, kes oli kirjelduse järgi täis otsustavust lasta välja oma viimane välgunool.

Kohtumine algas kell 19 ja kell oli üks öösel, kui Sir Alexander kutsuti viivitamatult Stalini ruumidesse Kremlis.

„Seal leidsin ma eest Winstoni ja Stalini ja Molotovi, kes oli nendega ühinenud, istumas lookas laua ümber: oli igasugust toitu, mida kroonis põrsas, ja loendamatu arv pudeleid,“ kirjutab Sir Alexander. „See, mida Stalin mind jooma sundis, tundus üsna metsik: Winston, kes selleks ajaks kaebas kerget peavalu, paistis targu lubavat endale vaid suhteliselt leebet kihisevat Kaukaasia punast veini.“

Stalini külalislahkus oli tuntud suure koguse alkoholi poolest ning ta eelistas läbi rääkida kõvade joomameestega.

„Winstonile avaldas see kindlasti muljet ja ma arvan, et see tunne oli vastastikune,“ öeldakse kirjas. „Läbi tõlkide on väga keeruline head läbisaamist saavutada, aga näiteks ühel korral vastas Stalin Winstoni avaldusele: „Ma ei nõustu sellega, aga mulle meeldib selle vaim.““

„Me läksime laiali varsti pärast kella kolme, mis jättis mulle napilt aega minna tagasi hotelli, pakkida ja sõita lennuväljale kell 4.15,“ kirjutab Sir Alexander lõpetuseks.

Kiri on üks Suurbritannia valitsuse 600-st peamiselt luurega seotud ja Teise maailmasõja ja külma sõja alguse päevilt pärit dokumendist, mille rahvusarhiiv äsja avaldas.