Avaldati Punasele väljakule maandunud Mathias Rusti ülekuulamisprotokoll

 (53)
Avaldati Punasele väljakule maandunud Mathias Rusti ülekuulamisprotokoll
Mathias Rustafp/scanpix

Soome ajaleht Helsingin Sanomat avaldas laupäeval täies mahus Moskva Punasel väljakul maandunud sakslase Mathias Rusti KGB koostatud ülekuulamisprotokolli. Protokoll toimetati Soome 25 aastat tagasi ning seda säilitatakse välisministeeriumi arhiivis. Protokolli salajas hoidmise aeg lõppes sel aastal.

PROTOKOLL vangi ülekuulamisest

Moskva, 29. oktoober 1987

Nõukogude Liidu prokuratuuri süüdistaja, juriidilise osakonna üleminspektor S. N. Tšistjakov koos saksa keele tõlgi V. I. Nikitiniga kuulavad Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi kriminaalkoodeksi artiklite 150-151 alusel üle
MATHIAS RUSTI, sündinud 11. jaanuaril 1968. aastal Hamburgis, sakslane, Saksa Liitvabariigi kodanik, lõpetanud gümnaasiumi, vallaline, töötanud firma Schneider arvutuskeskuse operaatorina, elanud aadressil Gerhart-Hauptmann-Str. 48, Hamburg, Saksa Liitvabariik.
Ülekuulamine algas kell 10.00.

Tõlk V. I. Nikitin teavitas vastavalt Vene NFSV kriminaalkoodeksi pragrahvile 57 vangi tema kohustusest vastata küsimustele täielikult ja täpselt ning tema õigusest teha märkusi selle kohta, mida protokolli kantakse. Tõlk tuletas meelde ka Vene NFSV kriminaalkoodeksi artiklit 191 tõlke asjakohasuse kohta.

Seotud lood:

Vangistatud Rustile öeldi, et ülekuulamine toimub Soome justiitsministeeriumi palvel. Viimane teatas oma kirjas, et „Soome keskkriminaalpolitsei juurdluse alusel on põhjust kahtlustada, et Mathias Rust rikkus 28. mail 1987 kell 12.21 Soome aja järgi Helsingi-Malmi lennuväljalt Cessna-172 tüüpi lennukiga startinuna lennu ajal Soome lennundusseadust välislendude osas, toimides erinevalt sellest, mida ta Malmi lennuväljal koostatud lennuplaanis teatas“.

KÜSIMUS: Kas te saate aru, millistel põhjustel teid üle kuulatakse?

VASTUS: Minu ülekuulamise põhjused on mulle teatavaks tehtud, ma saan neist aru ja olen valmis andma oma vastused esitatavatele küsimustele.

KÜSIMUS: Rääkige oma perekonnaseisust, haridusest, töökohast ja palgast.

VASTUS: Ma elan koos vanemate ja vennaga, olen vallaline. Isa: Karl-Heinz Rust, sündinud aastal 1936, insener, töötab firmas AEG. Ema: Monika Rust, sündinud aastal 1940, koduperenaine. Vend: Ingo Rust, sündinud aastal 1972, kooliõpilane.

Aastal 1985 lõpetasin gümnaasiumi ja jätkasin õpinguid pangaametnike kursusel. 1986. aasta augustist alates töötasin firma Schneider arvutuskeskuse operaatorina. Minu palk oli 1200 Lääne-Saksa marka kuus.

KÜSIMUS: Millal ja kus saite amatöörpiloodi lennuloa?

VASTUS: Sain amatöörpiloodi lennuloa 21. augustil 1986. aastal, kui Hamburgi kohaliku lennuklubi väljaõppekursus lõppes. Samal ajal anti mulle tunnistus lennukursuse läbimise kohta ning õigus kasutada lendude ajal raadiosidet. Lennukursust lõpetades olin lennanud 40 tundi ja 28. mail 1987, kui lendasin Lääne-Euroopa ja Skandinaavia kohal, oli lennutunde 135.

KÜSIMUS: Millal tegite lõpliku otsuse Nõukogude Liitu lennata?

VASTUS: Tegin otsuse lennata lennukiga Cessna-172P Nõukogude Liitu seoses vabaajalennuga Lääne-Euroopasse ja Skandinaaviamaadesse juba 1987. aasta algul Hamburgis. Veebruaris ja märtsis ostsin Nõukogude Liidu lennunavigatsioonikaarte, märkisin neile hariliku pliiatsiga võimaliku lennumarsruudi ja tegin esialgseid arvestusi. Märkasin, et kõige praktilisem linn, kust võiks Nõukogude Liitu lennata, on Helsingi. Plaanisin sealt Nõukogude Liitu lennata. Kahtlesin siiski ja lõpliku otsuse tegin alles õhus olles. Võttes Malmi lennuväljalt kursi Stockholmile mõtlesin, et teist sellist võimalust mulle enam ei tule.

KÜSIMUS: Kas keegi õhutas teid Soomes veedetud aja jooksul Nõukogude Liitu lendama?

Loe veel

VASTUS: Ei, Soomes veedetud aja jooksul ei rääkinud ma kellelegi plaanist Nõukogude Liitu lennata ja keegi ei õhutanud mind lendama. Ma ei rääkinud Soomes kellegagi peale lennuki hoolduspersonali ja hotelli Hospiz, kus ma elasin, personaliga. Ma tean ajaleheversiooni kellestki naisest ja tahan öelda, et ainus naine, kellega ma Malmi lennuväljal rääkisin, oli lennuvälja klienditeenindaja, kes tõi mulle kontorisse unustatud tollideklaratsiooniblanketi.

KÜSIMUS: Kas saite Soomes mingit materiaalset või muud abi Nõukogude Liitu lendamiseks?

VASTUS: Ei, ma ei saanud mingit materiaalset ega muud abi Nõukogude Liitu lendamiseks. Malmi lennuväljal tehti minu lennukile raha eest tehniline hooldus ja täideti kütusepaagid. Aga seda tehti Stockholmi lendamiseks, millest olin teatanud lennuplaanis.

KÜSIMUS: Mis oli teie Moskvasse lendamise eesmärk?

VASTUS: Tahtsin kohtuda Nõukogude Liidu riigijuhtidega, et vestelda nendega rahu- ja desarmeerimisküsimustest. Mõtlesin, et minu lend tugevdab Saksa Liitvabariigi ja Nõukogude Liidu rahvaste sõprust.

KÜSIMUS: Kuidas Nõukogude Liitu lendamiseks valmistusite?

VASTUS: Ma ei teinud Nõukogude Liitu lendamiseks mingeid erilisi ettevalmistusi. Ostsin ainult Nõukogude Liidu lennunavigatsioonikaarte ja märkisin ühele neist hariliku pliiatsiga võimaliku marsruudi – magnetiline suund oli 117 kraadi Helsingi-Vantaa lennuvälja juhtimistornist vaadates Moskva suunas. Juhiste järgi tuli magnetilist suunda muuta, kui navigatsioonikaart vahetus. Lennuks valmistudes palusin oma lennuklubil varustada minu lennuk 235-liitriste kütusepaakidega. Aga ma ei vajanud suuri kütusepaake mitte ainult Nõukogude Liitu lendamiseks, vaid ka lendudeks Euroopas ja Skandinaavias. Minu pikim lennureis oli mais lend Bergenist Helsingisse. Kui ma Helsingist lahkusin, olid lennuki kütusepaagid täis.

KÜSIMUS: Kas te tarvitasite ajavahemikul 27.-28. mai alkohoolseid jooke, narkootikume või rahusteid?

VASTUS: Ma ei joo üldse alkoholi ega tarvita narkootikume ega ka suitseta. Valmistudes lennuks 27.-28. mail ei joonud ma alkohoolseid jooke ega tarvitanud uimastavaid ega rahustavaid aineid.

KÜSIMUS: Kas te saite 28. mail 1987 Malmi lennuvälja lennujuhtidelt juhised, kuidas käituda läände lennates ja kuidas pidi lennujuhtidega ühendust võtma?

VASTUS: Enne lahkumist Malmi lennuväljalt andsin üle lennuplaani ja küsisin, kas on erilisi juhiseid Stockholmi lendamiseks. Ma ei saanud lisasoovitusi või raadiojuhiseid. Läksin lennule, teades lennureisi üldisi eeldusi ja raadio kasutamise nõudeid.

KÜSIMUS: Millist lennumarsruuti järgisite Soome õhuruumis ja millisel hetkel sellelt kõrvale kaldusite?

VASTUS: Malmi lennuväljalt õhku tõustes võtsin kursi Stockholmile, olles raadioühenduses Malmi lennuvälja lennujuhtidega. Lennates 450 meetri kõrgusel Hanko radarijaama suunas, sulgesin ette hoiatamata lennuki raadio ja keerasin vasakule Soome lahe suunas, lendasin lahe kohal umbes 15-20 kilomeetrit, kuni keerasin jälle vasakule ja suundusin Helsingi peale. Minu lennu magnetiline suund oli 117 kraadi ja ma kasutasin navigatsioonikaarti ONZ D-3. Pöörasin paremale ja lendasin üle Soome lahe Nõukogude Liidu suunas. Lennuki raadiovastuvõtjat ma tööle ei pannud.

KÜSIMUS: Kas tegite mingeid protseduure lahkudes Soome raadiolokatsioonijaamade kontrollipiirkonnast?

VASTUS: Ma ei teinud lennukis mingeid protseduure siirdudes Soome radarisüsteemist Nõukogude Liidu radarisüsteemi. Lendasin 600 meetri kõrgusel, ei tõstnud lennukit kõrgemale ega langetanud allapoole. Olen teadlik ajakirjanduses esitatud väidetest, mille järgi olevat ma Soome lennundusvõimud eksiteele viinud, ja sellega seoses pean ma ütlema, et ei teinud midagi (näiteks visanud õlikanistrit Soome lahte). Tahan lisada, et lennates Soome lahe kohal, nägin Hanko lähedal suurt õlilaiku. Arvan, et see on see, millest ka ajakirjanduses on räägitud.

KÜSIMUS: Rääkige, kas vähendasite lennukõrgust alla lubatud kõrguse ehk 150 meetri või veelgi madalamale?

VASTUS: Ma tean, et Soomes lubatud minimaalne lennukõrgus on 150 meetrit, nagu ka Saksa Liitvabariigis. Lennates Soome õhuruumis ei laskunud ma sellele kõrgusele või sellest allapoole. Nagu juba varem ütlesin, lendasin 450-600 meetri kõrgusel.

KÜSIMUS: Kas tunnistate oma süüd õhuruumi kasutamiseks Soomes kehtestatud reeglite rikkumises?

VASTUS: Ma ei rikkunud tahtlikult rahvusvaheliste lendude kohta Soome õhuruumis kehtestatud reegleid. Et olla täpne, ma muutsin lennuki suunda Soomes ilma loata või lennujuhtidele teatamata, ei järginud esitatud lennuplaani, lahkusin Soome õhuruumist, teatamata sellest lennuki raadio kaudu, ületasin Soome riigipiiri ilma loata, lendasin väljaspool kindlaks määratud lennumarsruute välismaa piloodina ja lendasin Soomest ära andmata kindlaks määratud lennuliikluse lahkumisraporteid. Seda, kas lendasin lennukitele mõeldud piirkondade EG R25 ja EG R26 sees või lennuliiklusele keelatud piirkonnas EG R2, ma ei tea, sest pärast seda, kui sulgesin lennuki raadio ja muutsin Hanko lähedal kurssi, ei vaadanud ma enam lennunavigatsioonikaarti.

KÜSIMUS: Teile antakse lennunavigatsioonikaart. Märkige sellele käsitsi lennukiga Cessna-172P 28. mail 1987. Soome õhuruumis lennatud teekond.

VASTUS: Märkisin mulle antud kaardile punase tušiga umbkaudu selle teekonna, mille lendasin lennukiga Cessna-172P 28. mail 1987 Soome õhuruumis. Palun, et kaart lisataks ülekuulamisprotokollile.

KÜSIMUS: Kas teil on tunnistusele midagi lisada?

VASTUS: Tahan mainida, et kui olin rikkunud lennuplaani, mõistsin, et Soome võimud korraldavad otsingud.

Ülekuulamine lõppes kell 15.45. Ülekuulamine katkestati lõunaks kell 12.45-15.00.

Olen protokolliga tutvunud. Mathias Rusti kommentaarid on õiged ning protokolli kohta ei ole märkusi ega muudatusi. Tõlk Nikitin.

Ülekuulamise kohta mulle saksa keeles tehtud suuline tõlge on minu tunnistustega kooskõlas. Ei soovi lisada ülekuulamise kohta märkusi. Kinnipeetav Rust M.

Ülekuulaja: prokuratuuri süüdistaja, juriidilise osakonna üleminspektor S. N. Tšistjakov. Kinnitas: Nõukogude Liidu prokuratuuri kantseleiülem E. F. Vladimirov.