Sel puhul on asjakohane meenutada, kes on tema vanaisa, Nõukogude Eesti ajaloost hästi tuntud isik Karl Vaino.

28. mail 1923 NSV Liidus Tomskis sündinud Karl Vaino on endine Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Teda peetakse 1980ndate aastate venestamispoliitika võrdkujuks Eestis.

Vaino on alati olnud Venemaa eestlane, eesti keelt kõneles aktsendiga ja vigaselt. Oma venemeelsusega oli ta 1978. aastal Moskva jaoks sobiv kandidaat EKP juhi kohale, et algavale venestuslainele hoogu juurde anda.

Liialt rahvameelseks peetud Johannes Käbin sunniti oma kohast loobuma ja talle anti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe koht.

EKP KK büroo juhina tegutses Karl Vaino NLKP Keskkomitee käskude järgi. Ta ei olnud eesti keele ega kultuuri arendaja, ega eestlaste seas populaarne.

Oma avalikud kõned pidas ta vene keeles, eesti keeles kõnelemist enamasti vältis. Üks väheseid avalikke eestikeelseid sõnavõtte oli septembris 1982, kui ta andis üle TRÜ 350. aastapäeva puhul selle töötajatele riiklikke autasusid.

1988. aastal lõhenes Eestimaa Kommunistlik Partei rahvuskommunistideks ja impeeriumimeelseteks.

Karl Vaino juhtis impeeriumimeelseid, rahvuskommunistide liidriks sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud Vaino Väljas. Et Vainot peeti juba ka Moskvas vanameelseks, siis kaotaski ta oma koha Väljasele.

Rahvuskommunistid võtsid enda kätte kõik olulisemad ametikohad ning hakkasid harjuma mõttega Eesti taasiseseisvumise teele asumisest.

Pärast seda, kui Karl Vaino oli 16. juunil 1988 EKP Keskkomitee esimese sekretäri ametikohalt vabastatud, siirdus ta Moskvasse, kus ta oli aastail 1988–1990 NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrolli Komitee liige.

Anton Vaino (Foto: Jana Lapikova, RIA Novosti)

Tänaseks juba 93-aastane Karl Vaino veedab oma vanaduspäevi Moskvas, eesti keele ega Eestiga tal enam kontakti pole.

Karl Vaino poeg Eduard Vaino (s 1949) on alates juba aastaid kontserni AvtoVAZ asepresident korporatiivse arengu alal.