Alfred Neuland – Vabadussõja rindelt Eesti esimeseks olümpiavõitjaks


Alfred Neuland – Vabadussõja rindelt Eesti esimeseks olümpiavõitjaks
Foto: erakogu, ajakiri Kaitse kodu!

29. august 1920 oli pühapäev. Suursuguseks pühapäevaks on jäänud see saja aasta tagune päev Eesti ja eestlaste jaoks tänaseni.

Sest just sel lõikuskuu päeval võitis 24-aastane Valgast pärit tõstesportlane Alfred Neuland esimese eestlasena olümpiakulla. Ehk nagu siis tavatseti öelda: võitis maailma, kirjutab spordiajakirjanik Tiit Lääne ajakirjas Kaitse kodu! 7/2020.

Nii on see veidi kaugena näiv päev jäänud meie spordilukku ühe suure ja unikaalse ajaraamatu avalehena. Sel päeval tegi tõstja Alfred Neuland sinna esimese sissekande.

Neulandist sai Vabadussõja tormidest tõusnud Eesti Vabariigi esimene olümpiavõitja, kes tõstis meie väikese riigi suurte spordimaade hulgas maailmakaardile.

Ilus ja sümboolne seegi, et Neuland oli üks nendest tuhandetest eestimaalastest, kes vabaduse ning omariikluse ideaalidest tiivustatuna ruttas vabatahtlikuna Vabadussõja eesliinile. Aitas luua Eesti oma riiki ja kui see valmis, seadis adrakured sootuks teisele vaoharjale. Ning jälle eesliinil olijana.

10. oktoobril 1895 Valgas sündinud Neuland alustas sportimist enne Esimest maailmasõda Riias. Juba 1911. aastal püstitas esimesed Venemaa rekordid, olles vaevalt 16 aastat vana.

„Meie perekond elas Riias. Isa käis vabrikus tööl ja elutingimused olid vägagi viletsad. Et minu vanemail oli kuus last, siis nende järelevalve oli vanemate poolt nõrk, nii et me võisime oma vaba aja veeta enamasti nii, nagu ise seda soovisime. Õnneks oli meil kalduvusi sportimiseks,“ meenutas Alfred Neuland oma noorusaega ajakirja Kehakultuur veergudel 1946. aastal.

Seotud lood:

Edu tuli kiiresti. Juba 1914. aastal pälvis ta tõstmise kergekaalus esikoha Venemaa olümpial. Aasta hiljem tuli Venemaa meistriks kergekaalus ja 1916 keskkaalus. Peterburi Kalevi meeskonnaga tuli Neuland 1916. aastal Venemaa meistriks isegi köieveos.

Võtnud osa nii maailmasõjast kui Vabadussõjast, alustas ta tõsisemalt sportimist alles 1919. aastal, olles enne seda tulnud esmakordselt ka Eesti meistriks.

Kindlal sammul olümpiavõiduni

Ometi oli veel aasta enne 1920. aasta Antwerpeni mänge õhus oht, et Eesti parim tõstja Neuland ei saagi olümpial võistelda.

Neulandi koondisekaaslane Harald Tammer on hiljem kirjutanud: „Neuland oli meist kõige õnnetum mees. Ta oli meist sel ajal kõige kuulsam, oli omal ajal juba Piiteris, Moskvas ja Riias tosinate kaupa ilmarekordeid purustanud ja igatses kõigest hingest Antwerpeni.

Olümpiaadi esialgses kavas aga puudus tõstmine. Hakkas siis mees mõtteid mõlgutama, kas ei saaks ruttu mõnda teist spordiala enesele valida, millega olümpiaadil võita saaks. Kere lühike ja tugev – jooksuks liig raske –, kas visked või hüpped!

Küsib, palju on teivashüppe ilmarekord, kui mitme meetriga võib olümpiaadil ketta võita?

Ükski arv ei kohuta, lubab ööd ja päevad treenida. Kes teab, võib olla olekski Neuland Frank Fossi (teivashüppe olümpiavõitja – toim.) löönud, kui mitte ühel päeval pöörane rõõmusõnum poleks tulnud – tõstmine on võetud mängude kavasse.

Mis sellest, et võistlus sünnib hoopis isemoodi süsteemis, tõsted kõiksugu veidrustega piiratud, peaasi on aga, et ikka Antwerpenis tuleb tõstekangiga tegemist teha – ja sel alal on ta igatmoodi kodus. Tõstetagu kas või pea peal.

Foto: erakogu, ajakiri Kaitse kodu!

Nüüd oli Neuland korraga kõige õnnelikum mees meist – hommiku vara ja hilja õhtul mürtsus tõstekang kasarmu betoonpõrandal ja igasugused ilmarekordid sündisid iga hommiku ja surid sama õhtu juba Neulandi enese poolt.“

Kõik lahenes soodsalt ja Neuland oli üks 14-st Eesti sportlasest, kes 1920. aasta Antwerpeni olümpial võistlustulle asus. Ja Neuland tegi seda suurepäraselt.

Juba esimeses tõsteviisis – ühega rebimises – saavutas Neuland 72,5 kilo. See oli tagajärg, mida ei suutnud olümpia tõstepõrandal keegi ületada. Isegi mitte raskekaallased. Mõistagi oli see ka maailmarekord. Neulandile järgnesid 60 kilo rebinud Belgia meister Louis Williquet ja prantslane Fernand Arnout.

Ühega tõukamises sai Neuland üles maailmarekordilise 75 kilo, samuti kui Williquet. Viimane oligi eestlase jaoks ainuke tõsisem konkurent. Kui Neulandil oli kahe tõsteviisiga koos 147,5 kg, siis Williquet’l 135.

Nii oli meie mehel enne viimast ala, kahega tõukamist võiduks turvaline edumaa juba olemas. Ent ka viimases tõsteviisis näitas Neuland klassi, saades sirgetele kätele 110-kilose kangi. Taas maailmarekord. Järgnevad mehed jäid maha viie kiloga.

Nii osutuski Valgast pärit Eesti tõstja Alfred Neuland kergekaalus ülekaalukaks võidumeheks, kes edestas hõbemedali võitnud belglast Williquet’d koguni 17,5 kiloga. Oma kolme tõste kogusummaga võinuks Neuland võita kuldmedali ka kehakaalus kuni 75 kg (keskkaalus) ja pronksmedali veel isegi raskekaallaste seas.

Sõnum Neulandi olümpiavõidust jõudis kodumaale 31. augustil. Kaks päeva hiljem ilmunud Vaba Maa pühendas sellele uudisele esiküljel kolm rida: „Raskustõstes on eestlane Neyland kerges kaalus Päevalehe teatel esimese ja eestlane Schmidt sulekaalus teisele kohale tulnud.”

Jätkuvalt maailma parim

Neuland jätkas maailma esinumbrina ka pärast olümpia-aastat. Võitnud 1922. aastal ka maailmameistritiitli, sai temast esimene Eesti sportlane, kes tulnud nii olümpiavõitjaks kui ka maailmameistriks. 1923. aastal alistas ta maailma paremiku Göteborgi mängudel.

Lähenes 1924. aasta Pariisi olümpia, kuhu Neuland suundus tiitlikaitsjana kindla soosikuna.

Paraku libises olümpiakuld käest. Kui enne olümpiat oodati keskkaalus kahe mehe, itaallase Carlo Galimberti ja eestlase Alfred Neulandi duelli, siis tegelikkuses kujunes võistlusest Galimberti sooloesinemine.

Loe täisteksti ajakirjast Kaitse kodu! 7/2020

Alfred Karl Neuland (Neiland)

  • Sündis 10. oktoobril 1895 Valgas
  • Olümpiakuld kergekaalus; 1920, Antwerpen
  • Olümpiahõbe keskkaalus: 1924, Pariis
  • MM-võistluste kuld: 1922, Tallinn
  • Esikoht 1914. aasta Venemaa olümpial
  • Venemaa meister aastatel 1916 ja 1917
  • Püstitas 12 maailmarekordit ja 11 olümpiarekordit
  • Suri 16. novembril 1966 Tallinnas


Tiit Lääne on koostanud raamatu „VII olümpiamängud Antwerpen 1920“, mis täidab olulise lünga eestikeelsete olümpiaraamatute loetelus. Need olid just need mängud, kus veel rahvusvahelise tunnustuseta Eesti esmakordselt sinimustvalge all olümpiaareenile astus, ainsana Balti riikidest.