Kuid ajendist, kapten Jenkinsi kõrva maharaiumisest, kuni sõja puhkemiseni kulus peaaegu sama palju aega kui kestis sõda ise.

Kui 16. sajandil suutis Hispaania rajada suure koloniaalimpeeriumi, siis inglased jäid neile tugevasti alla. 1588. aastal nurjus aga Hispaania Võitmatu Armaada rünnak Inglismaale. Kahe suurriigi tülitsemist soodustas ka fakt, et Hispaania pidas end katoliikluse eestvõitlejaks, Inglismaa oli aga keeranud reformatsiooni teele. 17. sajandil peeti maha kümme sõda, 18. sajandil veel kaheksa, 19. sajandil kaks sõda, kus inglased ja hispaanlased olid teine teisel pool rindejoont (viimati aastal 1833). 18. sajandil oli sõda nende kahe riigi vahel igapäevane nähtus ja ajendiks, et uuesti vägesid liikuma panna, polnud just palju vaja.

Aastal 1731 oli Hispaania rannavalvelaeva meeskond tunginud ühe salakaubaveos kahtlustatud briti kaubalaeva pardale ja raiunud laeva kaptenil Robert Jenkinsil kõrva küljest. Jenkins oli enne seda seotud masti külge ja hispaanlaste laeva kapten oli käskinud tal oma kuningale teatada, et salakaubavedude jätkumisel ähvardab ka kuningat sama saatus.

Oma laeva Rebecca pardal koju naasnud Jenkins kirjutas loomulikult kaebekirja kuningale (George II valitses 1727-1760) ja sai ka kuningalt audientsi. Tema kaebus pandi kirja, kuid nähtavasti unustati mitmeks aastaks. Alles 1738 kutsuti ta aru andma Briti parlamendi ette, kus ta esitles oma maharaiutud kõrva. Parlament otsustas häältega 257:209 vastu, et kuningas peab nõudma aru Hispaanialt selle roima eest.

Kuningas saatis laevastiku Lääne-Indiasse (ehk siis Kariibi merele) hispaanlasi korrale kutsuma. Sõda algas ametlikult 23. oktoobril 1739, kõige vihasemaid lahinguid peeti 1740. aasta märtsis, nagu ka aasta hiljem peamiselt praeguse Colombia aladel, 1742. aastal aga juba tänase USA osariigi Georgia aladel. Täna, aastal 1740 vallutasid britid 70-kahurilise Hispaania sõjalaeva Princesa, millest seejärel sai HMS Princess.

Muide, Briti vägede maabumist nähti selles sõjas ka Guantanamo lahes Kuubal. Kuid 1742. aastal jäid selle sõja lahingud juba suurema Austria pärilussõja (1740-1748) varju. Nii nagu Austria pärilussõda, sai ka sõda Jenkinsi kõrva pärast lahenduse Aix-la-Chapelle rahulepinguga 1748, mis sisuliselt taastas sõjaeelse status quo.

Kapten Jenkinsi edasisest käekäigust pole midagi teada.