Aafrika kuumuses: milline on Eesti sõdurite elu Malis?

 (5)
Aafrika kuumuses: milline on Eesti sõdurite elu Malis?
Valvepost Mali baasi põhipääslasFoto: kaitsevägi

Kell on pool kuus hommikul, termomeeter näitab +26 kraadi. Väljas on juba peaaegu valge, ritsikad on valju siristamise lõpetanud aga siin-seal on välikäimla lampide juures näha suuri putukaparvi. Käimla kõrval väiksel teel seisab kaitseväe Pasi XA-188, rühma esimene soomuk on liikumispositsiooni sisse võtnud.

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 6/2018.

Kell on pool kuus hommikul, termomeeter näitab +26 kraadi. Väljas on juba peaaegu valge, ritsikad on valju siristamise lõpetanud aga siin-seal on välikäimla lampide juures näha suuri putukaparvi. Käimla kõrval väiksel teel seisab kaitseväe Pasi XA-188, rühma esimene soomuk on liikumispositsiooni sisse võtnud.

Magamisalalt ilmuvad lahinguvarustuses äsja ärganud nägudega sõdurid, kes alustavad soomukite valmisseadmist. Kontrollitakse sidet, kohendatakse varustust, suitsetatakse. Mehed on vaiksed. Jalaväerühma Estpla-26 ootab ees varahommikune linnapatrull.

Selles artiklis räägin lähemalt esimese Eesti üksuse tegevusest Prantsusmaa juhitud mässutõrjeoperatsioonil Barkhane.

Ettevalmistused

Kui rühm kella üheteistkümne ajal baasi tagasi jõuab, võib temperatuur väljas olla +40 kraadi. Pärastlõunal tõuseb temperatuur veel mõne kraadi võrra. Veebruarikuises Eestis, kus rühm alustas intensiivse missioonialase väljaõppega, oli sellist keskkonda keeruline ette kujutada ja võimatu imiteerida. See-eest harjutati kõikvõimalikud olukorrad ja taktikalised käigud mitu korda kodus läbi.

Seotud lood:

Kaitsevägi sai riigikogult mandaadi saata Barkhane’i operatsioonile viiskümmend inimest. Lõviosa sellest moodustab jalaväerühm koos lahingupioneeridega, lisaks on veel toetuselement ja staabiohvitser, kes on ühtlasi kontingendivanem. Rühmal on mitmeid ülesandeid ja need kõik on seotud Gao sõjaväebaasi väekaitsega: peale linnapatrullide mehitab rühm ka pääslaid ja kontrollposte ning täidab kiirreageerimisülesandeid.

Sidekontroll enne baasist väljasõitu Foto: kaitsevägi

Malisse siirduva üksuse väljaõppe aluseks võeti Afganistani ja Iraagi mässutõrjeoperatsioonide õppetundidest välja koorunud tegevusnõuded – ja sealseid kogemusi on Scoutspataljonis kõikidel juhtimistasanditel. Selline lähenemine õigustas end ka 2014. aastal, kui Scoutspataljon saatis Euroopa Liidu stabiliseerimismissiooni käigus üksuse Kesk-Aafrika Vabariiki.

Kontingendivanema major Kristjan Karisti sõnul, kes kompaniiülemana korraldas rühma väljaõpet ka Eestis, on oluline mõista, et mässutõrjeoperatsioonil vajalikud oskused eeldavad sõjapidamise ABC väga head tundmist. Mässutõrjeoperatsioonil on must-valgeid olukordi veel vähem kui konventsionaalses sõjas, ja nende lahendamine nõuab ülematelt äärmist otsustus- ja tegutsemisjulgust. Seetõttu on väljaõppe põhituumik ülesandekeskne juhtimine, manööverdamine ja poolmasinlike kontaktidrillide kasutamine, neid tuleb osata vaid uues olukorras rakendada ja harjumatu kontekstiga kohandada.

Veel lisati väljaõppesse mässutõrjeoperatsioonile spetsiifilisi tahke, nagu võitlus isevalmistatud lõhkekehadega ja süvendatud meditsiiniõpe, mida pole kunagi liiast. Eelnevalt tutvus rühm ka piirkonna kultuuri ja ajalooga ning läbis prantsuse keele algkursuse. Harjutuste käigus mängiti läbi ka juhtumid, kus oli tähtis suhtlemis- ja infokogumisoskus, mitte üksnes tulejõud. Sellise eeltööga jäi rahule ka võõrleegioni 2. langevarjurite rügement, kellest sai suvel Barkhane’i operatsiooni jalaväekontingendi juhtivüksus. Vastastikused väljaõppevisiidid kinnitasid, et üksused mõistavad teineteist, mis omakorda lõi eeldused selleks, et kokkuharjutamine Malis kulgeks tõhusalt ja valutult.

Operatsiooniala Mali

Oktoobri alguses käis Gaos maastikuluurel pataljoni väljaõppeohvitser, kes linnapatrullis nähtu peale suured silmad tegi ja aina pead vangutas – selleks polnud teda ette valmistanud ei missioon Afganistanis ega Liibanonis.

Loe edasi SIIT.