Zannone saar kuulub täna Circeo rahvuspargi alla, haldab seda Itaalia metsadeteenistus, omades seal väikest baasi ja ka harivat väljapanekut saare kõrgeimal tipul Pellegrinol.

Kahtlematult on see turistide meelitamise nipiks, aga reklaamitakse pisikest saart kohana, kus kuuekümnendatel Itaalia kõrgseltskond olevat käinud kollektiivseid seksiorgiaid korraldamas. "Kas sa seda valget koloniaalvillat seal üleval näed?" osutas CNN-i ajakirjanikke saarele vedanud kalur, "See oli koht, kus markii Casati Stampa oma priiskavaid seksipidusid korraldas."

Too lugu oleks vist jäänudki saladuseks, kui 30. augustil 1970 poleks Camillo II Casati Stampa di Soncino (sündinud 1927) tapnud Rooma villas oma naise Anna Fallarino (s 1929) ja nende ühise armukese Massimo Minorenti (s 1945), enne kui ka endale kuuli pähe kihutas. Ilmnes palju suurem lugu seksiorgiatest, kuhu markii oli kaasanud oma naise ja ka terve rea muid, kahtlematult üsna tuntud isikuid. Stampa oli aristokraat, vanast aadlisoost pärit, tema naine oli endine näitleja, ehk kõik aines suureks sensatsiooniks oli olemas.

Vaade saarele ülalt:

Saarel puudub püsiv asustus, aga sinna 1930. aastatel ehitatud villa käis omaniku käest teise kätte, ning kõrgseltskond kasutas saart aastaid jahilkäiguks, samas kui saarele toodi elama ka metsikuid lambaid. Ja need lambad, ainsad püsielanikud saarel praegu, on nüüdseks looduskaitse alla võetud.

Stampa oli rentinud villa riigilt ja kasutas nähtavasti maskiballide korraldamiseks, mis kulmineerusid mõningates filmideski kujutatud ohjeldamatute seksiorgiatega. Kümned jahid ja mootorpaadid randusid nädalavahetustel saarele, tuues rikkaid külalisi, paruneid, krahvinnasid, VIP-e ja miljardäre...

Külalised jõid palju, mida tõestavad ka "pudelite massihauad" saarel, villas olevat kuuldavasti olnud ka salajane peegliruum, et teiste seksi pealt vaadata. Väidetavalt olevat mees ise oma naist seksiorgiatesse juhatanud, aga ometi lõppes kogu romanss armukadedusest tingitud mitmikmõrvaga.

Camillo ja Anna Casati Stampa

Markii oli ka pidanud detailset päevikut ja tema sahtlist leiti ligemale 1500 pornograafilist fotot, mis seitsmekümnendate alguses oli Itaalias siiski paras sensatsioon.

Villa ise, mis ehitati kloostri varemetele, oli rajatud illegaalselt ja keskaegsest eraldatuse ja meditatsiooni pesast sai lõpuks tõeline vulgaarsuse pesa. Pärast 1970. aasta mõrva on aga saar pigem olnud suletud, kuigi keelata sinna sõitu ka ei saa. Ööbivad saarel vaid vähesed eriloaga saarele sõitnud bioloogid ja ornitoloogid, turiste toimetavad saarele aga kalurid naabruses asuvalt Ponza saarelt, 27- kuni 80- eurose tasu eest, lubamata küll turiste seal ööbida.