Teadlaste töörühm tihendas normaalse hiire Y-kromosoomis leiduva geneetilise informatsiooni kokku ainult kaheks geeniks. Ajakirjas Science ilmunud uurimus näitas, et vastavalt töödeldud isashiired said siiski edukalt poegi sigitada, ehkki appi tuli võtta emakavälise viljastamise tehnoloogia viimane sõna, vahendab BBC. Hawaii ülikooli töörühma arvates võiks nende avastus tulevikus aidata rikutud Y-kromosoomiga viljatuid mehi.

DNA on „punutud“ kromosoomidesse. Enamikul imetajatest, kaasa arvatud inimestel, määrab soo üksainus kromosoomipaar. Kes pärib vanematelt nii X- kui ka Y-kromosoomi, sellest saab isane; need, kelle mõlemad sugukromosoomid on X-id, sirguvad emasisenditeks.

Kahest geenist piisab

„Y-kromosoom on isasuse sümbol,“ rääkis uurimuse juhtiv autor professor Monika Ward. Hiirte X-kromosoom sisaldab reeglina 14 selgelt eristuvat geeni, millest mõned on esindatud kuni saja koopia näol. Hawaii ülikooli teadlased näitasid, et ainult kahest geenist koosneva Y-kromosoomiga geneetiliselt modifitseeritud hiirte areng oli normaalne ja nad olid võimelised koguni ise järeltulijaid sigitama. Ilmale tulnud poegade tervis oli hea; nende eluea pikkus jäi normi piiresse.

Kaks vajalikku geeni on Sry, mis käivitab arenevas lootes isasisendiks kujunemise protsessi, ja Eif2s3y, millel on oluline roll seemnerakkude tootmise esmaste sammude juures.

Prof Ward märkis, et Y-kromosoomi peaks olema võimalik üldse kõrvaldada juhul, kui nende geenide rolle saaks kuidagi muul viisil jäljendada, nentides samas, et maailm ilma meesteta oleks ulmeline hullumeelsus.

„Praktilises mõttes näitab meie avastus aga, et paljunemine on võimalik ka pärast suure osa Y-kromosoomis sisalduva geneetilise teabe kustutamist, mis võib anda lootust meestele, kellel too teave ongi kustunud,“ lisas ta.