Vulkaanid võivad enamiku ajast olla hoopis külmutuskapiks jaheda magma otsas

 (2)
Mount Hood koos peegelpildiga vees
Mount Hood koos peegelpildiga veesWikimedia commons

Unustage ettekujutus kõrgest, lumise tipuga vulkaanist, mis istub kuuma, vedela magma lombi kohal. Uus uurimus annab mõista, et paljud vulkaanid eelistavad hoopis “külmladustamist”.

Avastuse aluseks on Oregoni osariigis asuva Mount Hoodi vulkaani kahe eraldiseisva, 220 ja umbes 1500 aasta taguse purske käigus väljutatud laavas leiduvate kristallide üksikasjalik uurimine.

Kristallidel oli pajatada tõeline muinaslugu — nad olid kuni 100 000 aastat vulkaani all üllatavalt jahedas temperatuuris lõksus olnud. Need tillukesed plagioklassi e naatrium-kaltsiumpäevakivi killud polnud pidanud taluma vulkaanilist põrgukuumust. Selle asemel oli magma nii külm, et meenutas pigem külmkappi jäetud purgitäit kleepuvat ja kristalliseerunud mett, mis tähendab, et suurema osa ajast liikus magma purskamiseks liiga laisalt.

Uurijad usuvad et vedela kivimi taaskuumutamiseks temperatuurile, kus see muutus piisavalt vedelaks, et taevasse pursata, oli vaja Maa sügavustest kerkinud värske magma tulist puudutust.

“Tähendab, et antud süsteemis oli magma standardne olek nii viskoosne, et see ei saanudki pursata,” rääkis California Davise ülikooli geokeemik Kari Cooper. “See annab mõista, et purskamisvalmis magma olemasolu pole tavaline olukord. Meie eelduste kohaselt on taolisel moel käituvaid vulkaane palju.” Uurimistöö tulemused ilmuvad ajakirjas Nature.

Seotud lood:

Tulemused annavad mõista, et silma pealhoidmine vulkaanide vedela magma määradel võiks aidata prognoosida eelseisvaid vulkaanipurskeid. “Kui magmakogumis on palju vedelat magmat, võib see olla märk, et magmareservuaar või vähemalt osa sellest valmistub purskamiseks,” rääkis uurimuse kaasautor, Oregoni osariikliku ülikooli geoloog Adam Kent. “Aga sajaprotsendilist purskamisgarantiid see siiski ei annaks.”

Vedela oleku murdeline määr eeldab umbes 50 protsenti kristalle, märkisid uurijad. Kui kristallide osakaal on suurem, on magma liiga paks, et maapinnale viivatest pragudest läbi mahtuda.

Mount Hoodi tulemäe jaheda magma reservuaar paikneb nelja kuni viie kilomeetri sügavusel maapinna all. Kristallide analüüs näitab, et selle temperatuur ei ületa enamasti 750 kraadi. Cooper ja Kent usuvad, et Mount Hoodi vulkaani alla kogunenud magma temperatuur võib väga kiiresti leigest tuliseks kasvada, kui sügavamalt maakoore seest või vahevööst peaks juurde tulema kuumemat, vedelas olekus kivimit.