Järgnev edetabel tugineb väljaandele 10mosttoday.com, olles küll täiendatud maailma suurima kraatrijärvega, mis võibolla kõige ilusamaid ei olegi. Kaali järv jääb siit edetabelist siiski välja, sest vulkaani meie teada selle all ei ole.

Toba järv, Indoneesia

Indoneesias Sumatra saarel asuv 100km pikk ja 30 km lai Toba järv on suurim kraatrijärv maailmas, pindalaga 1130 km2. Sügavaim koht on 505 meetrit. Ligemale 67 000 kuni 75 000 aastat tagasi on sealne vulkaan viimati pursanud, mis oli ka ilmselt võimsaim vulkaanipurse maa peal viimase 25 miljoni aasta jooksul.

Kraatrijärv ehk Crater Lake, Oregon, USA

594 meetrit sügav Kraatrijärv Oregonis on sügavuselt üheksas järv maailmas, eriti aga tuntud oma sügavsinise värvi ja erakordse vee puhtusega. Mõõtmetega 10 X 8 kilomeetrit ja pindalaga 53 km2 pole ta küll suurimatega võrreldav, ka tekkinud on ta vaid 7700 aastat tagasi, mil Mazama vulkaan kokku vajus. Lumeasdu ja aurustumine tagab kogu vee vahetumise keskmiselt 250 aasta jooksul, 19. sajandist alates on järve istutatud ka kalu.

Pinatubo järv, Filipiinidel

Selle järve kujunemist on enamikul meist olnud võimalus ise jälgida, sest Pinatubo vulkaanipurse 1991. aastal pälvis ka suurt meediakajastust. Luzoni saarel kujunes seejärel vaid 183 hektariline, kuid koguni 600 meetrit sügav kraatrijärv, millest välja voolab aga sama uus Bucao jõgi, rääkimata väiksematest niredest.

Taupo järv, Uus-Meremaal

Suurim järv Uus-Meremaal asub sealsel Põhjasaarel ja oma 616 ruutkilomeetrise pindalaga on see meie Võrtsjärvest veidi enam kui kaks korda suurem. Sügavaim punkt on 186 meetrit. Järv asub kohas, kus supervulkaan (Oruanui) purskas umbes 26 500 aastat tagasi ja on ka oletatud, et see aitas kaasa jääaja viimase jäämaksimumi (Last Glacial Maximum, LGM) kujunemisele 20 000 kuni 19 000 aastat tagasi).

Quilotoa järv, Ecuador

Selle järve teke jääb meie ajaarvamise sisse, sest ta kujunes katastroofilise purske aegu aastal 1280, kuigi on võimalik, et juba sellele purskele eelnevalt oli sama vulkaani kraatris mõni järv. Kohalikud elanikud korraldavad turistidele jalgsimatku selle kraatrijärve kallastele, järv ise asub 3500 meetrit üle merepinna, kraatrijärve läbimõõduks on kolm kilomeetrit, suurim sügavus 250 m.

Katmai mägi ja selle kraatrijärv, Alaskas, USA-s

Novarupta vulkaan tekkis Alaska poolsaarele 1912. aastal, purskega, mis kestis vaid 60 tundi. Katmai mägi on üks viiest lõõrist, mis seda vulkaani ümbritsevad, selle kraatris kujunenud lumine ja jäine järv küündib 1286 meetrit üle merepinna. 1919. aastal avastati seal järve olemasolu, kuid neli aastat hiljem oli see jälle kadunud, seejärel on aga kujunenud juba uus järv oma valges hiilguses.

Ruapehu vulkaan Uus-Meremaal

Tegemist on ühe maailma aktiivsema stratovulkaaniga, mis purskas veel ka 2006 ja 2007, ning pärast sedagi on andnud endast hoiatusmärke. Sealne kraatrijärv ei pruugi seega eriti kaua kesta, kuigi mäe nõlvadel paiknevad ka Uus-Meremaa peamised liustikud ja suusarajad ja inimesi järve kaldal ikka jagub.

Yak Loum või Yeak Laom, Kambodža

Ilus järv, kus ka lastel lõbus sulistada, paikneb 4000-aastases vulkaanikraatris. Järv on peaaegu täiseti ümmargune, diameetriga 720 meetrit, sügavus kuni 48 meetrit annab aga järveveele erakordse puhtuse.

Taevajärv (Cheonji või Tamun) Põhja-Korea ja Hiina piiril

Seda järve pole just kerge lähedalt kaeda, kui sa just kahe totalitaarse riigi vahelisse piiritsooni ei hiili. Paektu vulkaan on pursanud viimati 1903. aastal, kuigi kaldeera, kus järv asub, tekkis juba meie ajaarvamise kümnendal sajandil. Kraatrijärve pindalaks on ligi kümme ruutkilomeetrit, kõrgusega 2189 meetrit üle merepinna, suurim sügavus 384 meetrit. Oktoobrist juunini on järvel tavaliselt jääkate.

Sinine järv ehk Blue Lake, Lõuna-Austraalias

Paikneb uinunud Gambieri vulkaani kraatris, kuigi sealse viimase purske ja järve vanuse kohta on kaks konfliktset dateeringut, kas 4300 või 28 000 aastat tagasi. Järv on 1087 meetrit pikk ja 657 meetrit lai, suurim sügavus on 77 meetrit.