VIDEOD | Californiat räsib nüüdisaja esimene "gigapõleng"

Forte kirjutas 11. septembril ulatuslikest põlengutest USA läänerannikul. Asi ei ole vahepeal paranenud. Vastupidi – Californiat räsib praeguse aja esimene gigapõleng (ingl gigafire).

Gigapõlenguks on hakatud nimetama tulekahjut, mis põletab ilma vahepeal vaibumata vähemalt miljon aakrit (4046,85 ruutkilomeetrit) maad. Sellise maalahmaka saaks, kui Saaremaa, Hiiumaa ja kaks Muhu saart kokku panna.

Augusti keskel sündinud põlengute seeria, mida USAs August Complex'iks kutsutakse, on kõigest 54% ulatuses maha surutud. See jätkab mägistes eraldatud paikades lausa seitsmes maakonnas edasiliikumist. Ilmgi on selleks soodne.

Praegusaja Californias pole sellist põlengut enne olnud. Eelmine rekordihoidja suutis põletada vähem kui poole praegusest. Mendocino Complex käis perioodil 2018. aasta juulist kuni 2019. aasta jaanuarini üle 459 123 aakrist (1858 ruutkilomeetrist). Viimane gigapõleng USAs oli aga 2004. aastal Alaskas.

Teadlased hoiatavad, et suurpõlengud muutuvad kliima soojenedes üha tavalisemaks. Kliimateadus-uudiseid tootva Climate Centrali andmetel on suured kulutuled läänes viimase poole sajandi jooksul kolm korda tavapärasemaks muutunud ja iga hooaeg kestab varasemast kolm kuud kauem. Selleni on jõutud kõigest ühekraadise kliima soojenemise juures (Celsiuse järgi).

Mida rohkem metsikut loodust inimkond hävitab ja sinna asemele kolib, seda rohkem ähvardavad põlengud muidugi ka inimeste elusid ja vara.

Californias on selline trend eriti ilmseks. Osariigi ajaloo 17 suurimat põlengut 20-st on leidnud aset sellel sajandil, viiest suurimast neli isegi tänavu.