Geoloogide hinnangul on müstilised kraatrid tekkinud kliimamuutuste tagajärjel. Läinud suvel arvati, et hiidkraatrid on tekkinud langenud meteoriidist või on nende autoriks lausa kosmoseolendid, kirjutab Ilta-Sanomat.

"Jakuutiast tulnud uusim info annab teada, et ühe kraatri läbimõõt on koguni kilomeeter," ütles Venemaa teaduste akadeemia nafta- ja gaasiuuringute instituudi asejuht Vassili Bogojavlenski Jamali poolsaarel avastatud kraatrite kohta.

Ta ütles, et uusi kraatreid on seitse. "Oleme tuvastanud seitse kraatrit, aga tegelikult on neid palju rohkem," llisa sta.

Teadlaste hinnangul on koopad tekkinud igikeltsa sulamise tõttu maakoores, mille on põhjustanud kliima soojenemine. "Seda nähtust võib võrrelda vulkaanipurskega," rääkis Bogojavlenski.

Igikeltsas olnud jää sulamisel vabanevad maakoore metaangaasid. Gaasid kogunevad sulanud õõnsustesse, kuni rõhk nendes tõuseb nii kõrgeks, et tekib plahvatus. Sellest tekibki kraatrilaadne koobas.

Aja jooksul koopad täituvad veega ning neist tekivad järved. Nüüd plaanivadki teadlased ekspeditsioone, et uurida kraatreid enne üleujutusi.