VAJALIK TARKUS: Kuidas pääseda välgutabamusest?
Ometi võivad välguga pihta saanud ja ellu jäänud inimesi veel aastakümned pärast õnnetust kimbutada rängad pikaajalised tüsistused.
Tõsised närvikahjustused on välgutabamuse tavaline kõrvalnäht. Paljud ellujäänud kurdavad ka tunnetuslike häirete üle nagu mälukaotus ja keskendumisraskused; neid vaevavad sageli rängad peavalud, unehäired ja iseloomu muutumine.
Paljud välgust tabatud inimesed otsivad abi Välgutabamuse ja Elektrilöögi Üleelanute Rahvusvahelisest Ühingust (Lightning Strike and Electrical Shock Survivors International). See organisatsioon pakub teavet ja tuge ohvritele ja nende lähedastele.
Kuidas välgutabamust üle elada?
Kõige kindlam viis ellu jääda on, mõistagi, välguga pihtasaamisest hoiduda.
USA eriolukordade föderaalamet FEMA soovitab rakendada nn 30/30-reeglit: kui te pärast välgusähvatuse nägemist ei jõua lugeda kolmekümneni enne, kui kuulete kõuekõminat, minge otsekohe siseruumidesse, kuna äikesetorm on lähedal.
Ärge tulge toast välja enne kolmekümne minuti möödumist viimasest kõuekärgatusest.
Küünid, varjendid, bussipeatused ja muud seesugused rajatised tõelist kaitset välgu eest ei paku ning võivad koguni osutuda välgunoolte sihtmärkideks.
Selle asemel püüdke leida toekam hoone, millel on elektrijuhtmestik ja kanalisatsioon, mis takistavad välgulaengute jõudmist hoones viibijateni.
Ohutum kui lageda taeva all on viibida sõidukis, kui sellel on korralik kõva katus ja üleskeeratavad aknad ning tegu pole kabrioletiga.
Sõiduki metallraam pakub mõningast kaitset (kuni reisijad ei puuduta metalldetaile).
Kummirehvid ega kummitallaga jalanõud ei paku välgu eest praktiliselt mingisugust kaitset. Tõtt-öelda on välgutabamuse ohvrite hulgas palju põllumehi, kes sõidavad lagedatel põldudel ringi kummist rehvidega traktorites.
Kui olete lageda taeva all metsas äikesetormi kätte jäänud, otsige varju madalatest piirkondadest ja tihedalt kasvavate väikeste puude vahelt.
Vältige kõrgeid puid, kuna enamasti tabab välk kõige kõrgemat objekti piirkonnas.
Kui olete avamaastikul, siirduge madalamasse kohta, näiteks orgu, jõeorgu või maapinnaõõnsusse (pidades seejuures silmas äkktulva võimalust).
Kui olete paadiga veekogu peal, liikuge võimalikult kiiresti kaldale.
Kui tunnete, et juuksed tõusevad peas püsti, on välk kusagile ümbruskonda kohe-kohe löömas.
Viimase võimalusena tuleks siis laskuda jalapäkkadele kükki, katta kõrvad kätega (kahandamaks võimaliku kuulmiskahjustuse määra) ja peita pea põlvede vahele.
Ärge heitke pikali maapinnale — kontakti maapinnaga tuleks võimalikult palju vältida, kuna elektrilaeng liigub mööda maad.
Kui inimene teie juuresolekul välguga pihta saab, hakake otsekohe esmaabi andma — välgu ohver ise elektrilaengut ei kanna ega saa sellega kellelegi häda teha.
Välgud numbrites
FEMA hinnangul on tõenäosus välguga pihta saada umbes üks kuuesajast tuhandest.
Viimase saja aasta jooksul on välguga pihta saanute hulk märkimisväärselt kahanenud, kuna nüüdisajal töötab vähem inimesi põldudel lageda taeva all.
Mitte kusagil mujal maailmas ei löö nii palju välku kui Kesk-Aafrikas. Väikest Kifuka küla Kongo Demokraatlikus Vabariigis tabab välk igal aastal keskmiselt 158 korda.
