Väike torge: Viru hotelli merineitsi jääb ikka veel kuivale

Kultuurimälestiste riiklik register nimetab 1981. aastal Viru hotelli kõrval olnud basseini püstitatud Edgar Viiese monumenti Merineid vallasmälestiseks ehk liigutatavaks monumendiks. Kirjeldus ütleb: "Tingliku vormikõne ja keeruka kompositsiooniga dekoratiivne skulptuur kujutamas pillikeelt sõrmitsevat merineidu laines ja veevahus."

Algselt asus see skulptuur tõesti kokkupuutes veega, purskkaevuga basseinis, kuid pärast purskkaevu üles võtmist on Merineid seisnud kuival, postamendi otsas. Ja kuivale jääb ta nähtavasti ka nüüd, kui me vaatame Kadarik, Tüür. Arhitektid kavandit Tammsaare pargi ümberehitamiseks:

Meenutaks, et merineitsid on mütoloogilised olendid, keda kujutatakse tavaliselt naise ülakehaga ja kalasabaga, ja nad tõid halba õnne ja ajasid terveid laevu merepõhja. Läänemeresoomlaste, germaanlaste ja slaavlaste maailmapildis on samasugune, või isegi hullem surma toov tegelane - näkk ehk russalka. Igatahes ühes asjas on kõik pärimused kindlad, merineitsid elasid vees.

Kuulsaim väike merineitsi istub Kopenhaageni esisel kivil, siiski keset vett:

Mehhikos Puerto Vallartas kohtub merineitsi Tritoniga, kreeklaste merejumalaga, ikka mere ääres:

Ka Mishoris, Jaltas on merineitsi omale palju sobivamas keskkonnas:

Balintore merineitsi Šotimaal:

Coco Cay merineitsi Bahamal:

Ka Varssavi merineitsi pole päriselt kuival:

• Seega, kui ühel pool Viru keskust on üks alasti tütarlaps, nimega Hämarik, külmast siniseks tõmbumas, siis teisel pool Viru keskust on merineid, kellel pole vett.