Vabariigi 100. sünnipäevaks plaanitakse Ida-Virumaale uus rahvuspark rajada
Keskkonnaministeerium soovib luua Alutaguse rahvuspargi, mille eesmärgiks on kaitsta ja väärtustada piirkonna loodust ja pärandkultuuri.
Alutaguse rahvuspark plaanitakse moodustada ligi 44 000 hektari suurusena Virumaa tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Pargi osadena nähakse Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealasid; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealasid ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala ja Iisaku parkmetsa.
Plaan on praegu veel ideetasandil, seda asutakse peagi tutvustama nii Alutaguse vallale kui ka teistele seotud osapooltele. Kui idee pälvib kohalike elanike heakskiidu ja leitakse üksmeel, soovib keskkonnaministeerium Alutaguse rahvuspargi luua veel 2018. aastal, mil see oleks ühtlasi ka väärikas kingitus tervele Eestile riigi 100. sünnipäeva puhul.
„Ida-Virumaad teatakse sageli eelkõige maavarade poolest rikka piirkonnana, kuid tegelikkuses on sealne ala oma kauni looduse ja mitmekülgse kultuuriga palju enamat kui üksnes tööstuspiirkond. Näeme, et rahvuspargi loomine aitaks enam hinnata piirkonna väärtusi tervikuna, tuues esile ka Ida-Virumaa loodus- ja pärandkultuuri väärtused,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Uusi piiranguid ei too
Kogu ala on juba täna kaitse all, mis tähendab, et piirangute ulatus ega maht rahvuspargi loomisega ei kasva. Küll aga tekitatakse rahvuspargi loomisega piirkonda juba praegu kaitstavast alast terviklik ja süsteemne loodus- ja pärandkultuuri kompleks.
„Terve Eesti on atraktiivne turismipiirkond, kuid rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi märk aitaks kaasa just Alutaguse piirkonna suuremale külastatavusele nii sisemaiselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Kiisler.
Idee ei ole täiesti uus: esimest korda mõeldi Alutaguse piirkonnas rahvuspargi loomisele juba 1920-ndate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel tahtis luua Alutaguse piirkonda Eesti esimese rahvuspargi. See aga paraku toona ei õnnestunud.
Rahvusparkide loomise eesmärk on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Esimene rahvuspark Eestis loodi Lahemaale 1971. aastal ja seni viimasena loodi rahvuspark Matsallu 2004. aastal.
