Uus uurimislaev näeb põhjani välja: Sydney esisel leiti merepõhjast neli vulkaani

 (8)

Sydney on ligi viie miljoni elanikuga suurimaid äri- ja majanduskeskusi kogu Vaikse ookeani regioonis, ühtlasi maailma suurima loodusliku sadamapaigana asub linn merele avatuna Kagu-Austraalia rannikul. Maailmakuulus on linn ka 2000. aasta olümpiamängude ja eriti linnas ehitatud hiilgava ooperiteatri tõttu.

Seda ootamatum oli avastus, mis nüüd tehti linna esisel ookeanipõhjast. Merevähkide munemispaiku otsinud teadlased said sonaripildile hoopis ridamisi neli, nähtavasti uinunud vulkaani 250 kilomeetri kaugusel rannikust. Leid osutus võimalikuks vaid tänu tehnikale, mis paikneb Austraalia uue mereuurimislaeva Investigator pardal.

Vulkaanide vanuseks arvatakse praegu 50 miljonit aastat ja näha on neist vaid kaldeerad - vulkaanipurskele järgnenud pinnasevajumise jäljed. 20 kilomeetrit pikk vulkaanidaehel paikneb merepinnast viie kilomeetri sügavusel, suurim neist on läbimõõduga 1,5 kilomeetrit.

Millal need vulkaanid purskasid, pole teada, küll arvatakse, et see leidis aset millalgi siis, kui Uus-Meremaa ja Austraalia üksteisest eemale nihkusid. Austraalia ja Uus-Meremaa irdumine lõunamandrist ja üksteisest leidis aset 40 kuni 80 miljonit naastat tagasi. Seni arvati, et ookeanipõhi nende vahel on tasane, nüüd ilmnes, et seal siiski paikneb ka vulkaane.

Seotud lood:

94 meetrit pikk uurimislaev Investigator lasti vette 2009. aastal ja suudab merepõhja kaardistada ka kõige sügavamate soppideni välja. Varasem uurimislaev Southern Surveyor nägi vaid kolme kilomeetri sügavuseni.

Seda, et Vaikse ookeani ümber laiuval tuleringil vulkaane leidub, ei ole küll ebatavaline. Austraalia vulkaanidest enamik on aga pursanud miljoneid aastaid tagasi, viimati nähti seal vulkaanipurskeid arvatavalt 5000 aastat tagasi. Uus-Meremaal on nähtud aga kolme vulkaanipurset ka 21. sajandil.

"Minu lemmikväljend on, et me tunneme pinnase topograafiat Marsi peal paremini kui omal tagaõuel, sest seal ei ole seda segavat vett vahel," teatas Austraalia juhtivaid vulkanolooge Richard Arculus.