Uus potentsiaalne vähiravim on teie ravimikapis juba tõenäoliselt olemas
Ajakirja The Journal of Leukocyte Biology tänavuses juuninumbris ilmunud aruanne uuest uurimusest annab mõista, et antihistamiinidel võib olla märkimisväärne vähktõve-vastane mõju.
"Meie uurimus on väga põnev, kuna seostab kaks haigust, mida seni omavahel ühendatud polnud: allergiad ja vähktõved," kommenteeris Virginia osariigis Richmondis tegutseva Virginia rahvasteühenduse ülikooli mikrobioloogia- ja immunoloogiateaduskonna esindaja ja töö kaasautor dr Daniel H. Conrad.
"Siiski on oluline silmas pidada, et see seos on väga uudne ning enne, kui antihistamiine saab hakata vähiravis tõhusalt kasutama, tuleb läbi viia täiendavaid teadusuuringuid."
Dr Conrad ja kolleegid uurisid kaht rühma hiiri, kelle organismis leidus loomulikku vähitõrjet pärssivaid nn müeloididest tuletatud supressorrakke (ingl myeloid-derived suppressor cells).
Esimene rühm hiiri nakatati näriliste sooleparasiitidega, et kutsuda neil esile tugev allergiline reaktsioon.
Seejärel süstiti loomakestele müeloidipõhiseid supressorrakke ja raviti neid antihistamiinide, kas tsetirisiini või tsimetidiiniga. Antihistamiinikuuri tulemuseks oli müeloidipõhiste supressorrakkude mõju taandumine.
Teise rühma hiirtel olid juba välja arenenud kasvajad. Neilegi süstiti kõigepealt müeloidipõhiseid supressorrakke ja raviti seejärel antihistamiini tsimetidiiniga.
Ka selles rühmas sundis antihistamiinravi taanduma kasvajate kiirendatud vohamise protsessi, mis müeloidipõhiste supressorrakkude süstimisega tavaliselt kaasneb.
Viimaks analüüsisid teadlased allergianähtudega inimpatsientide vereproove, kuna allergianähud seonduvad enamasti histamiinide ohtrama eritamisega.
Tuli välja, et uuritud patsientide veres leidus rohkem müeloidipõhiseid supressorrakke kui allergiaprobleemideta kontrollrühma liikmete vereproovides.
"Antihistamiinid on ühed kõige sagedamini kasutatavatest käsimüügiravimitest, kuid see uurimus näitab, et me ei tea nende potentsiaalsetest hüvedest veel kaugeltki kõike," kommenteeris ajakirja Journal of Leukocyte Biology peatoimetaja asetäitja dr John Wherry.
"Kindlasti pole praegu veel õige aeg hakata vähiennetuse korras profülaktiliselt antihistamiine manustama, aga mida rohkem me müeloidipõhiste supressorrakkude kohta teada saame, seda rohkem on põhjust pöörata noile rakkudele ja nende eritatud ainetele tähelepanu vähktõbede immuunsusravi kontekstis.
Nüüdsed uued tulemused annavad mõista, et peame jääma avatuks ka esmapilgul vaid kaudselt seotud immuunsusmehhanismide uurimisele."
Ülaloleval fotol: allergia testimine inimnahal.
