Nimelt uurisid teadlased pärast 2011. aasta Austraalia kuumalainet kohalikke veeolendeid ning märkasid, et delfiine sündis kuumaperioodil vähem ning samuti esines rohkem surmasid.

Kuumalaine tõstis Austraalias Shark Bays aasta keskmist veetemperatuuri 4 kraadi ning selle tulemusel langes mõnede delfiiniliikide ellujäämisvõimalus lausa 12 protsendi võrra, lähtub värskelt teadusžurnaalis Current Biology avaldatud teadustööst.

Tegelikult olid teadlased piirkonda enne 2007. aastat jälginud juba pikema perioodi vältel ning esmajärgus keskenduti hoopis mererohu uurimisele. Kui aga märgati, et selle hulk ajas kiiresti väheneb, otsustati vaadelda ka toiduahela tipus olevaid loomasid, et näha, millist mõju see neile avaldab. Teadlaste sõnul olid isegi mitu aastat pärast kuumalainet loomade ellujäämis- ja paljunemisnäitajad väga madalad.

Samas on ebaselge, mis täpselt delfiinide arvukust ja ellujäämist mõjutab - oletatakse, et põhjus võib olla selles, et vähem värskelt sündinud delfiine elab kuumad veetingimused üle, kuid välja on ka pakutud, et keerulises keskkonnas jätavad vanemad oma delfiinilapsed maha või mõjutab temperatuur hoopis loomade sugurakkude küpsemist. Nendele küsimustele loodetakse vastused saada tulevaste uuringute raames.

Need ei ole aga ainsad ohud, mida soojenevad ookeanid loomadele kujutavad. Näiteks on soojas ookeanis vähem hapnikku, mis samuti mereolenditele hukutavalt võib mõjuda, 2016. ja 2017. aastal hukkus seetõttu näiteks terve hulk Suure Vallrahu korallidest. Alates 1960ndatest saadik hüppeliselt soojenenud maailmamerega sellised kurvastavad probleemid tulevikus ilmselt aina tihenevad.