Hayesi uuringutulemused, mis avaldati teadusajakirjas Scientific Reports, põhinevad kuues riigis tehtud tööl. "Diiselkütusel on halb maine seepärast, et saaste on palja silmaga nähtav, aga nähtamatu bensiinimootoritest tulev saaste on tegelikult palju hullem," ütles ta. "Järgmine samm peaks keskkonnakaitsjate jaoks olema bensiiniteemale keskendumine või vanade diiselmootoriga autode teedelt eemaldamine. Moodsad diiselmootoriga autod on ehitatud uute standardite kohaselt ja on nüüd väga "puhtad"."

Uuringut vedasid Norra ja Šveitsi teadlased, sellesse olid kaasatud lisaks Hayesile veel kolleegid Itaaliast, Prantsusmaalt ja USA-st. Vaadeldi seda, kui palju süsinikku sisaldavaid peeni osakesi (PM) autode heitgaasides leidub.

Šveitsis asuva Paul Scherreri instituudi laboris tehti kindlaks, et bensiinimootoriga autode heitgaasides leidus temperatuuril 22°C diiselmootori heitgaasist keskmiselt kümme korda rohkem peeni osakesi, temperatuuril -7°C oli neid aga bensiinimootorite omades lausa 62 korda rohkem. Seega võib öelda, et korralikul Eesti talvehommikul saastab bensiinimootoriga masin uue diiselmootoriga autost keskkonda kümneid kordi rohkem.

"Saasteainete rohkus võrreldes diiselmootori omadega madalatel temperatuuridel tuleneb sellest, et bensiinimootor on enne ülessoojenemist vähem efektiivne ning selle katalüüsmuundur (seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis saasteainete sisaldust neid täiendavalt põletades) ei tööta veel," öeldi uuringus.

Samas on siiski tõsi, et vanemad diiselmootoritega autod reostavad keskkond bensiinimootoritega masinatest enam, kuna neil pole kübemefiltreid (DPF). Diiselmootoriga autod üldise kogumina aga paiskavad keskkonda bensiinimootoriga autodest palju rohkem lämmastikoksiide, mis tekitavad sudu ja happevihma.