Uuring: puude istutamisega saaks kliimamuutuste vastu, kuid sellega on kiire

 (51)
Eesti disainerid istutasid 8 000 pisikest puud
Värskelt istutatud puuFoto: Meisi Volt

Zürichi ülikooli teadlased uurisid, kas puude abiga oleks võimalik kliima soojenemist peatada. Tulemused on ühelt poolt rõõmustavad, teisest küljest aga kurvad.

Teadlaste töö näitab, et meil on Maal umbes miljard hektarit pinda, kus ei asu ega kasva mitte midagi ning mis oleks metsa istutamiseks ideaalne. Kui kogu see ala puid täis istutada, võiks sinna istutavad 500 miljardit puud kokku õhust siduda umbes 205 miljardit tonni süsinikku.

Sellised tohutud istutamistalgud tähendaks, et kogu metsa hulk Maal kasvaks umbes veerandi võrra ning süsiniku hulk atmosfääris väheneks umbes kahe kolmandiku võrra. Hetkel on atmosfääris umbes 300 miljardit tonni süsinikku.

Teadlased juhivad aga tähelepanu ühele olulisele detailile - kui me tahame puude abiga Maad päästa, on meil üpris kiire. Isegi 1,5 kraadise soojenemise juures ähvardab üha kasvav kõrbestumine võimaliku metsamaa hulka Maal 2050. aastaks umbes 223 miljoni hektari võrra vähendada. See võib kaasa tuua ahelreaktsiooni, mille tõttu oleks varsti ohus ka olemasolevad metsad.

"Meie uuring näitas selgelt, et metsade hoidmine ja taastamine on üks parimaid mooduseid kliimamuutuste takistamiseks. Kui me kohe puid istutama hakkame, saab puude abil süsihappegaasi hulka atmosfääris kärpida umbes 25 protsendi võrra," ütles uurimisrühma vanemteadlane professor Thomas Crowther. Samas rõhutas ta, et väga oluline on seejuures hetkel olemasolevate metsade kaitse.

Seotud lood:

Vaadates riikide lõikes, siis kõige suurem potentsiaal metsa taastamiseks on Venemaal (151 miljonit hektarit), kuid istutada tasuks lisaks massiliselt ka USA-s (103 miljonit ha), Kanadas (78 miljonit ha) ning Austraalias (58 miljonit ha).

ÜRO rahvusvaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on samuti välja pakkunud, et üks häid variante kliimasoojenemise aeglustamiseks võiks olla just puude istutamine. Konkreetne uuring on aga esimene kord, kui selle mõju ka teaduslikult ette võeti.

Teadlaste töö avaldati teadusajakirjas Science.

Metsakonverents 2019