Uuring: kui räpased on avalikud tualettruumid?

 (11)
Uuring: kui räpased on avalikud tualettruumid?
Seouli jalgpalli MM-i aegsed avalikud tualetid (Foto: Wikimedia Commons, kasutaja Jogungagon)

Me teame, et avalike basseinide vees on üllatavalt palju inimeste väljaheiteid. Aga kui räpased on õigupoolest avalikud käimlad?

Head uudised pisikupelguritele — värske uurimus annab mõista, et avalikes tualettruumides ei leidu palju rohkem pisikuid kui meie kodustes “troonikambrites”.

Tualettruumi-keskkonna paremaks mõistmiseks uurisid teadlased nelja San Diego osariikliku ülikooli avaliku käimla — kahe naiste- ja kahe meestetualeti — põrandatel, prill-laudadel ja seebijaoturitel pesitsevate pisikukolooniate koosseisu.

Uurijad koristasid tualettruumid ja võtsid siis proove eri pindadelt kõigepealt iga tunni aja tagant ja seejärel iga päev kaheksa nädala jooksul. Kogutud pisikute analüüsimine näitas, et esimesena levisid tualettruumides fekaalibakterid.

"Vee tõmbamisel paiskub see potist õhku ja levitab pisikuid üle kogu tualettruumi,” selgitas Lõuna-Carolina arstiteaduste kõrgkooli mikrobioloogia- ja immunoloogiateaduskonna professor ja dekaani asetäitja Michael Schmidt.

Tuleb aga välja, et jahedas, kuivas ja hapnikuküllases avalikus käimlas vohavad pisikud üldiselt väga halvasti. Fekaalibakterid surevad kiiresti, mistõttu moodustavad nad vaid 15 protsenti avalikus käimlas leiduvatest haigustekitajatest.

Inimeste nahal elavate pisikute vastupidavus ebasoodsatele keskkonnatingimustele on aga suurem, mistõttu leidus selliseid baktereid klosettruumidest kogutud proovides kõige rohkem.

Seotud lood:

“Inimesed jätavad sinna lakkamatult kihtide kaupa nahka, mis on sõna otseses mõttes mikroobidega kaetud,” selgitas Schmidt.

Nahabakterid ja vabas õhus elutsevad bakterid moodustasid tualetipisikutest 68 protsenti. Kõige sagedamini leidsid uurijad stafülokokke ehk nahal ja limaskestadel elunevate nn grampositiivsete bakterite tüve Staphylococcus esindajaid.

Suurem osa stafülokokkidest on kahjuhtud, kuigi metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureuse liik ehk kurikuulus supernakkus MRSA võib tekitada vastikuid põletikukoldeid ning trotsib ravi antibiootikumidega.

Uurijad täheldasid ka üksikuid viiruseid nagu papilloomviirus ja herpes, kuid üldiselt esines kempsudes rohkem pisikuid kui viiruseid.

Foto: Heiki Rebane

Head uudised ei piirdu sellega — bakterite kogukond taastus umbes viis tundi pärast tualettruumi koristamist ja jäi pärast seda püsima suhteliselt ühtlasele tasemele isegi pärast arvukaid kasutamiskordi.

“Kui te ei soovi, et teie keha koloniseeriksid kellegi teise pisilased, tuleb pesta käsi. See kahjutustab mikroobid, mis juba teie nahale sattunud on,” rõhutas Schmidtt. “Käte sanitaarne puhastamine on inimeste jaoks parim viis kaitsta end haiguste eest.”

Seega — avalikku tualettruumi pole põhjust karta; võite julgelt istet võtta. Ärge unustage vaid pärast korralikult seebiga käsi pesta!

Forte toimetus juhib tähelepanu asjaolule, et käesolevas artiklis esitatud väited rajanevad USA-s läbi viidud uuringutel, kuid tundub tõenäoline, et tingimused on suhteliselt sarnased teisteski läänelikes riikides, k.a Eestis.

Metsakonverents 2019