Uurime aju-müüte: kas meestel on suuremad ajud kui naistel?

Sa kasutad oma ajust vaid kümmet protsenti. Iga kord, kui alkoholi tarvitad, kuivab aju veidi väiksemaks. Need on vaid paar näidet müütidest, mis meie suurepärase mõtlemisaparaadi kohta ringlevad.

Ajakiri Imeline Teadus kontrollis kümne levinud müüdi tõelevastavust.

Müüt nr. 1: meeste aju on suurem kui naistel.

Kas see vastab tõele? Jah. Kui lähtuda üksnes aju massist, siis on võit tõesti meeste päralt.

Inglise teadlased kaalusid 2014. aastal tuhandeid ajusid ning jõudsid järeldusele, et meeste ajud on keskmiselt 8-13% võrra suuremad kui naiste omad.

Kuid suurus pole sugugi määrav. Mitmed andmed viitavad sellele, et naiste ajude sisekommunikatsioon toimib paremini. Suuraju vasakut ja paremat poolkera ühendav mõhnkeha on naistel paksem, mis peaks tähendama, et naised suudavad eri ajupoolkerade täidetavate ülesannete vahel kiiremini ümber lülituda.

Samuti on teadlased avastanud erinevusi hall- ja valgeolluse sugudevahelises jaotuses. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest, valgeollus aga sisaldab nende ühenduslülisid ehk aksoneid, mis kannavad signaale ühelt rakult teisele.

Aju hallid piirkonnad n-ö juhivad mängu, valged aga vahendavad nende langetatud otsuseid. Naiste ajudes on sageli rohkem hallollust, meeste omades aga valget.

Seevastu on niinimetatud limbilise süsteemi osad meestel suuremad kui naistel - seal juhitakse mälu, hirmu, tundeid, käitumist ja haistmist.

Osa teadlasi põhjendab erinevust sellega, et ürgaja mehed pidid jahil käies suutma talitseda hirmu ja toime tulema ohuga.

Naistel on meestest suurem aju eesosas paiknev otsmikusagar, mis on tegev näiteks empaatia tekkimisel. See erinevus võib selgitada, miks naised on vähem agressiivsed kui mehed.

Uuri Imelise Teaduse augustinumbrist veel üheksa aju kohta levinud müüdi tõelevastavust.