Viimastel aastatel on ministri ajutiste püügikitsenduste määrusega kehtestatud ahvenapüügi päevalimiit 15 kilogrammi, jõevähi päevalimiit ning limiit meriforelli ja lõhe kohta.

„Nüüd on seatud limiidid ka teistele kalaliikidele ning edaspidi saab harrastuspüüdja püüda ööpäevas 5 haugi, 5 koha, 15 latikat, 2 jõeforelli," ütles keskkonnaminister Rain Epler.

Ahvena 15 kilo suurune limiit jääb samaks. Jõevähi limiit väheneb 100lt isendilt 75le. Lõhe ja meriforelli päevalimiit jääb samaks, kuid laieneb sisevetest ka merele.

Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelu ajad. Koha keeluajaks saab olema 5.05-10.06, mis on ühesugune kõikides siseveekogudes. Haugi keeluajaks Võrtsjärves ja muudes siseveekogudes (v.a Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel) saab olema 15.03-30.04. Latika keeluajaks siseveekogudes (v.a Võrtsjärv ja Peipsi järv) aga 1.05-10.06.

Muudetud on angerja alammõõtu Emajões, ühtlustades selle Võrtsjärves ja Peipsi järves kehtiva alammõõduga. „Emajõgi on Võrtsjärve ja Peipsi järve ühendustee, mistõttu pole põhjendanud erinev angerja alammõõt Emajões," lisab Epler.

Minister selgitas, et muudatuste tegemisel on arvestatud ennekõike teadlaste hinnangutega, kuid võimalusel arvestatud ka sektori ettepanekutega. „Uuendused on tingitud vahepealsete muutustega keskkonnas, mistõttu tuleb kalavarude jätkusuutlikkuse kindlustamiseks täpsustada püügilimiite ja muuta püügiaegu," sõnas ta.

Eestis on umbes 170 000 harrastuskalastajat. Nende aastas välja püütavad kogused jäävad vahemikku 3000-5000 tonni.

Keskkonnaministeerium selgitas veel, et päevalimiitide muudatused on vajalikud, et propageerida eetilist harrastuspüüki, mis on mõeldud vaid oma tarbeks. Samuti selleks, et ohjata kalapüüki olukorras, kus minnakse liigselt hoogu ning püütakse välja ebamõistlikus koguses kalu.

Harrastuspüük on Eestis kõige levinum hobi, mille eesmärk on kalapüük enda tarbeks. Peamiselt püütakse ahvenat, haugi, koha, särge, latikat