USA Stonehenge - aastatuhandeid vana kivipühamu või hoopis turistilõks

 (6)

Sügisesel pööripäeval voolas inimesi USA-s Uus-Inglismaal asuvasse metsa, et imetleda päikesetõusu ja -loojangut, mis kohalike püsti aetud ja üksteisele tõstetud kivimürakate vahelt paistab kuidagi eriline. Mõned arvasid, et nad viibivad 4000-aastase megaliitmonumendi keskel, teised, et tegemist on pigem 19. sajandi pettusega, aga selge, et vaatepilti see ei häirinud.

Kindel on ka, et nn "Ameerika Stonehenge" on ennekõike raha teenimise vahend. 12 dollarilise pileti eest saavad külastajad ronida hästi tahutud suurtel kiviplokkide vahel, mis asetatud üksteise peale, moodustades koopalikke moodustisi, nagu "päikesedekk" või V-onnike. Kõige veidram ehitis on "pühamu" keskmes olev oraaklikamber, kus on midagi "salajase voodi" taolist ja ka nn kõnelemistoru, kuhu lausutud sõnad on kuuldavad ehitisest väljas oleva nn ohverdamislaua juures.

Omanik Dennis Stone on igatahes veendunud ja ka turustab oma valdust kui 4000 aasta vanuseid Saladusemäe koopaid (Mystery Hill Caves), 1982. aastast nime all Ameerika Stonehenge, mida olevat rajanud Ameerika põliselanikud või isegi sisserändajad Euroopast aastatuhandeid enne Kolumbust. Turismiobjektina avati see 1958. aastal ja tegelikult pole selle rajatise nii vana päritolu kuidagi teaduslikult tõestatud.

On tõsi, et Euroopas oli kiviaja lõpus kombeks megaliitehitisi püstitada. Veidi enam kui 4000 aastat on just Briti Stonehenge vanuseks, Türgi aladel rajatud Göbekli Tepe pühamu on umbes 11 000 aastat vana, Portugalis on suured kivimonumendid umbes 8000 aastat, Maltal umbes 6000 aastat vanad ja selliseid rajatisi leiab neoliitikumiaegsest Euroopast arvukalt. Aafrikas hakati megaliitehitisi rajama oluliselt hiljem, Okeaaniasse jõudis selliste püstitamise komme nähtavasti juba pärast Kristust. Kuid Euroopas olid inimesed juba kümneid tuhandeid aastaid enne, Põhja-Ameerikasse jõudsid esimesed inimesed alles 16 000 kuni 13 000 aastat tagasi. Uus-Inglismaa aladele USA kirdenurgas nähtavasti 10 000 aastat tagasi.

Seotud lood:

Ameerika Stonehenge omanik väidab, et raadiosüsiniku meetod dateerivat tema rajatise 4000 aastat vanaks, ühe lõkkeplatsi lausa 7300 aastat vanaks, paraku kriitikud märgivad, et see tõestab vaid nii ammu aega tagasi aset leidnud metsapõlengut, inimtegevust see küll ei tõesta. Kivimürakate püsti ajamist dateerida pole võimalik. Kindel on see, et kivid on tõesti tõstetud üksteise peale kaasaegset tehnikat vältides, kuid see ei kinnita üldse, et seda oleks tehtud kiviajal.

maps.google.com

Ajaloolased hoopis väidavad, et tegelikult laskis kivirajatise püsti ajada kohalik kingsepp Jonathan Pattee, kes asus piirkonda elama 1823. Mitmel kivirahnul on näha märke just 19. sajandi kiviraiumistehnikast, ohverdamislaual on ajalooliselt vist valmistatud hoopis seepi. Kirjalikes allikates esineb objekt 1907. aastast alates. Lisaks on neid kive ka uuemal ajal ümber tõstetud, nimelt 1936. aastast vahepealse omaniku William Goodwini korraldusel.

Ükski arheoloogiline tõend ei kinnita, et Põhja-Ameerikasse jõudnud inimesed, kellel erilisi tehnoloogilisi vahendeid ei olnud, oleks juba kiviajal sellise rajatise püsti ajanud. Inimasustust võis regioonis sel ajal küll olla, sealt on võimalik leida ka kohti, mida dateerida, kuid see ikka veel ei kinnita, et kivirajatis saaks tuhandeid aastaid vana olla.

Võrdlus Stonehengega ja ilus muinasjutt ehitise tausta kohta on aga kahtlematult hea turistidemagnet. On ju ameeriklastel kõrvale pakkuda vaid Carhenge - 1987. aastal autovrakkidest rajatud kohalik monument Nebraskas.

Saladusemäe koopad katavad umbes 120 000 ruutmeetrist maa-ala Salemis, New Hampshire'is. Kindlustusagendist maaomanik Goodwin ise püüdis seda turismiobjekti kunagi avades maailma veenda, et Iiri mungad olevat Uus-Inglismaale jõudnud enne Kolumbust, väide, mille kinnitamiseks puuduvad igasugused tõendid. Üks merebioloog Harvardi ülikoolist üritas kunagi ka tõestada, et kirjad sealsetel kividel pärinevat Ibeeria foiniiklastelt.

New Hampshire'i Salemit ei tasu küll segi ajada Massachusettsi palju kuulsama Salemiga, kus 17. sajandil nähti suurt nõiajahti ja mis on täna ka popkultuuris sügava koha leidnud.