Mati Sepp pöördus 25. aprillil inspektsiooni poole, et too kontrolliks kahe raie seaduslikkust, neist üks Tartumaal Peipsiääre vallas. Ta kahtlustas, et toime on pandud lubamatu lageraie ja suures koguses on maha raiutud kuusepalgimetsa, mis ei vastanud esmaselt vaatlusel ühelegi sanitaarraie nõudele. Lisaks heitis ta ette, et RMK oli igasuguse raieteateta rajanud neli meetrit laia metsa väljaveotee.

„Mina sooviks teada, kas selline raietegvus on ikka seaduslik," kirjutas ta inspektsioonile esitatud avalduses ja arvas sotsiaalmeedias, et „olukord on täielikult käest ära". Ta käis ka sündmuskohal ja tegi sellise video:

Keskkonnainspektsioon uuris kaebused toodud asjaolusid ja leidis, et RMK ei olnud lubatud norme rikkunud.

„Ekspertiisi kohaselt oli puistus kuuse-kooreüraski kahjustuskolle ning kaasnes vana põdrakoorimise kahjustus ja juurepess," ütles Fortele inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.

Ta rääkis, et eraldise keskosas oli pinnaveega üleujutatud ala, kus ligikaudu 0,3 ha suurusel alal olid puud surnud. Metsakaitse abinõuna oli ekspertiisis toodud välja kahjustuse likvideerimine sanitaarraie käigus, mille tulemusena tekib puistu keskossa ca 0,3 ha suurune häil. Üraskikahjustuste likvideerimiseks soovitati teostada raietöid aprillist mai lõpuni.

Ka soovitav raiemaht ekspertiisis kohaselt oli kahjustuskolde likvideerimiseks 140 tm ning ka metsateatise alusel oli lubatud raiemaht 140 tm.

Mis puutub kahjustuse likvideerimise kohani viivasse teesse, siis ka selle rajamiseks oli luba olemas.

RMK: Mati Sepp valetab

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Sille Ader süüdistas avalduse kirjutanud Mati Seppa otseses valetamises.

Aderi sõnul on RMK Mati Sepale korduvalt tutvustanud metsanduse põhitõdesid, aga selle tagajärjel ei ole kahjuks midagi muutunud. Lisaks on talle pärast esimest sellekohast videot kokkuvõtlikult ja lihtsustatult teada antud, milles ta on eksinud.

„Ja mis sai edasi? Mati Sepp tegi seepeale uue video meie väidete kohta, kus väitis, et tegelikult mõtles tema hoopis teist lanki, kui oma esimeses videos ja seeläbi ka meie vastulausetes ja asus taas valeväiteid esitama. Ehk siis temaga vaidlemine on Pandora laeka avamine," sõnas Ader.

Ader märkis, et kaebuses kajastatud metsas Peipsiääre vallas teostas RMK sanitaarraiet, sest metsa olid ulatuslikult kahjustanud nii torm, kuuse-kooreürask kui ka põder.

"Mati Sepa väide, et mainitud eraldisel oli täiselujõus mets ja raieks polnud mingit vajadust, on vale. Kõnealuse Peipsiääre eraldise keskosas oli pinnaveega üleujutatud ala, mille tõttu kasvavate kuuskede jaoks on veerežiim ebasoodne ja ligikaudu 0,3 hektari suurusel liigniiskel alal olid surnud kõik kuused. Ebasoodsates tingimustes kasvav kuusk on teadupärast kuusemetsi rüüstavale üraskile väga vastuvõtlik, mistõttu tuleb üraski leviku peatamiseks nõrgestatud ja kahjustatud kuused langetada," ütles Ader.

Ta väitis, et eraldise tervete puude täius oli enne raiet 39 protsenti. Metsaseadusest tulenevalt oleks võinud teostada metsa halva sanitaarse seisukorra tõttu lageraie, ent RMK teostas sanitaarraie, jättes osa puid alles kasvama.

Ader lisas, et mainitud eraldis asub Kargaja jõe piiranguvööndis ja piirneb samuti piiranguvööndisse kuuluva erametsaga, kus oli lageraiet juba tehtud.

"Kuna looduskaitseseadus sätestab, et kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitseks ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, ei teinud RMK riigimetsas asuval eraldisel lageraiet. Kokku raius RMK 0,9 hektaril 97 tihumeetrit puitu," ütles Ader.

Ka Mati Sepa väide, et RMK suurendab kunstlikult metsateatisel olevat hinnangulist raiemahtu, ei vasta Aderi sõnul tõele. "Metsateatist esitades hindas RMK kõnealustel eraldistel raiutava puidu koguseks 140 tihumeetrit, ent tegelikult raiuti sanitaarraiete käigus märksa vähem, 97 tihumeetrit puitu," ütles ta.

Aderi sõnul on Mati Sepp keskkonnainspektsioonile teinud avaldusi ka enne RMK suunas ja tulemus on alati olnud, et RMK ei ole seadust rikkunud.

RMK on teada andnud, et teostas 20. märtsist kuni 3. maini üraskitõrjet suurte üraskikahjustustega kolletes 947 hektaril, et tõkestada kahjuri levikut veel tervetele, ent üraskist ohustatud kuuskedele.

Mai alguse seisuga on RMK hallatavas majandusmetsas tuvastatud eelmisel aastal tekkinud üraskikahjustusi 2794 hektaril.

„Teostasime tõrjetöid kõige suuremate kahjustustega puistutes, kus langetasime juba kahjustatud kuuski ja üraskite lõksu meelitamiseks ka püünispuid. Puud jätsime metsa ootama peagi talveunest ärkavate üraskite tulekut, et need seejärel juba koos üraskitega metsast ära viia," selgitas RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Alates 4. maist RMK enam senises mahus üraskitõrjeks vajalikke raietöid ei tee. Kuna ajaperiood üraskitega värskelt asustatud püünispuude metsast äraviimiseks on lühike, ei saa RMK enam täiendavalt uusi püünispuid juurde langetada - vastasel juhul ei jõuta neid piisavalt kiiresti metsast likvideerida.