Kui Eestis räägitakse eelkõige ühest raudteest ja selle mõjust ümberkaudsetele loomadele, siis Jaapanis on rongiteid umbes 20 000 kilomeetrit ning raudruunadega kokkupõrkel hukkub igal aastal tuhandeid metsloomi. Eriti massiline on probleem hirvedega. Kokkupõrked aga põhjustavad sageli hilinemisi muidu nii täpses Jaapani rongide graafikus, vahendab Mother Nature Network.

Et traditsioonilised meetmed nagu tõkete ehitamine pole väga palju abiks olnud, mõtlevadki innovaatilised jaapanlased pidevalt uusi viise, kuidas loomi raudteedelt eemale peletada. Mõned neist eriskummalisemad kui teised: mõned aastad tagasi kallati raudteele lõvi väljaheiteid, mis pidid loomad eriti vänge haisu tõttu eemal hoidma. Kahjuks muutus see hais lisaks loomadele väljakannatamatuks ka raudtee läheduses elavatele inimestele.

Nüüd on aga Jaapani raudtee tehniline uurimisinstituut välja töötamas uut lahendust, mis rõhub loomade haistmismeele asemel hoopis kuulmisele. Nimelt on instituudi teadurid katsetamas ronge, mis valjuhäälditest lasevad hirve ja koera hääli ning nende kahe kombinatsioon peaks siis loomad eemale peletama.

Kuidas see meetod töötab? Kõigepealt laseb rong kolm sekundit hirvedele omast turtsumist meenutavat häält, et nende tähelepanu saada. Sellele järgneb 20-sekundiline koera haukumine, mis peaks hirved niivõrd ära ehmatama, et nad hirmunult raudteelt põgeneksid.

Seni on meetodit vaid katsetatud üksikutes kohtades hilisõhtuti, mil hirved teede äärde rohkem kogunevad, kuid tulemused on näidanud, et teede ääres kohtab 45% vähem loomi.

Ülekäik hirvedele

Töös on veel teinegi meetod, mis ideeliselt meenutab ökodukti, mida Eestiski Rail Balticu kohale plaanitakse ja mis juba Tallinna-Tartu maanteed ületab.

Nimelt lõi raudtee-ettevõtte Kintetsu Railway Co töötaja Yuji Hikita ultrahelilaineid kasutades hirvedele põhimõtteliselt ülekäiguraja. Innovaatiline mõte pälvis mullu ka Jaapani hea disaini auhinna ning see on juba mõnel raudteelõigul kasutusel.

Hikita uuris paari aasta jooksul hirvede liikumisharjumusi ning leidis, et neid saaks raudteede läheduses mõjutada ultrahelilainetega, mida inimene nagunii ei taju – seega ei sega see ka nende elu, nagu näiteks lõvisõnniku hais.

Idee seisneb selles, et neis kohtades raudtee kõrval, kus füüsiline tõke katkeb, moodustub ultraheli lainetest ajutine barjäär nendel hetkedel ööpäevas, kus on kõige suurem oht hirvede raudteele hüppamiseks ja rongi alla jäämiseks, põhiliselt õhtu- ja hommikuhämaruses. Öösel, siis kui rongid nagunii ei sõida, see barjäär kaob ja hirvedele piltlikult öeldes süttibki ülekäigurajal roheline tuli.

Hikita ülekäigurajad on rohkem kui aasta aega olnud kasutusel kolmes kohas Osaka rongiliinil, umbes 20-50 meetri laiuste ülekäiguradadena ja esimesed tulemused näitavad, et kui 2015. aastal oli seal metsloomadega 17 õnnetust, siis nüüd on neid olnud ainult üks.

Mõlemad meetodid vajavad veel katsetamist, kuid nende vastu huvi on ning jaapanlased loodavad mõlemast saada leevendust raudteedele ära eksivate metsloomade probleemile.