Ülivägev poksija merepõhjas ja teisi näiteid, kuis kasvult pisike on rammult ülivägev


Ülivägev poksija merepõhjas ja teisi näiteid, kuis kasvult pisike on rammult ülivägev
Arlekiin-ritsikvähk (Foto: Wikimedia Commons / Jens Petersen)

Mardikas lükkab enda ees koormat, mille mass on 1141 korda ta enda omast suurem, tirdilised hüppavad üle 116 korra kõrgemale, kui on nende endi kehapikkus. Ühe vee all elutseva putuka peenis müriseb mootorrattast valjemini.

Kui kõik väikseimate loomade võimed inimestele üle kanda, suudaksime hüpata üle Vabadussamba ja tekitada musti auke, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Merepõhja superpoksija lööb saaklooma nokauti

Meritigude, krabide ja karpide elu on ohus, kui värvikirev ritsikvähk on mere­põhjas jahil. Oma vasarasarnaste sõrgadega annab 10 cm pikkune vähk korraliku obaduse, millega on ta suuteline lõhkuma kõvu kilpe, merikarpe ja muude loomade kesti.

Sõra liikumiskiirus on lausa 23 m/s ehk umbes 50 korda kiirem kui inimese silmapilgutus. Välkkiire liigutus tekitab surmatoovate sõrgade vahel õhumulle.

Kui õhumullid lõhkevad, tekib lööklaine, mis lööb saagi oimetuks – ka siis, kui hoop mööda läheb. Ritsikvähk saab seejärel teadvusetu ohvri kaitserüü sisse lüüa ja saaklooma liha ära süüa.

Selleks, et ritsikvähk elaks ise oma tugevad hoobid üle, koosnevad ta sõrad tugevatest erilise struktuuriga mineraalainetest. Sõrgade välimine kiht koosneb hüdroksüapatiidist, mida leidub ka meie hambaemailis.

Ritsikvähi sõrgadel on see mineraal veel tihedamini kokku pakitud ning sõrad on seetõttu tugevamad kui hambaemail. Kõva ja jäik pealispind tagab, et suurem osa löögijõust saadetakse saaklooma, mitte ei liigu sõrgadesse tagasi. Kõva pinna all on pehmem ja elastsem aluskiht nagu vedru, mis ei lase löögijõul tekitada sõrgadesse pragusid.

Seotud lood:

Tirdiline hüppab ülikõrgele

Tänu hästi arenenud tagajalgadele suudab vahtlane hüpata jõuga, mis ületab raskus­kiirenduse 408 korda.

Vahtlane on väga väike – kõigest 6 mm pikk. Sellest hoolimata suudab see tilluke putukas hüpata vertikaalselt kuni 70 cm kõrgusele, mis tähendab, et vahtlane hüppab oma kehapikkusest u 116 korda kõrgemale.

See on sama, kui 180 cm pikkune inimene hüppaks 209 m kõrgusele õhku – 85 korda kõrgemale kehtivast maailmarekordist.

Vahtlase tagajalgade lihased moodustavad 11 protsenti putuka kogumassist ja hüppe eel koondab ta neisse jõu, mis vabaneb ühekorraga, ning selle tulemusena putukas justkui katapulteerub paigalt.

Loe vägevate putukate kohta lähemalt novembri Imelisest Teadusest!