Ülipelglik kassiliik sattus üle pikkade aastate looduses kaamerasilma ette

 (7)
Ülipelglik kassiliik sattus üle pikkade aastate looduses kaamerasilma ette
Nalja mittemõistva ilmega luitekass.Wikimedia commons

Jutt on kõrbedes elavast luitekassist, keda polnud ta kodumaalgi looduses juba enam kui kümme aastat kordagi nähtud.

Tallinna loomaaiaski elav luitekass (felis margarita) on väga pelglik ja omaette hoidev pisikiskja, kes peab jahti ainult öises kõrbes. Seetõttu inimesel teda suurt võimalust kohata pole. Nüüd nähti kassi esimest korda üle kümne aasta.

Luitekassi päriskodu on Põhja-Aafrika, Araabia poolsaare ja Kesk-Aasia kõrbetes. Kass on erakordselt hästi oma kõrbekoduga kohanenud. Nii ei pea ta näiteks vett jooma, kuna saab kogu vedeliku oma saagist – lindudest, kahepaiksetest ja väiksetest kiskjatest. Kassi kõrvad ja käpad on kõrbeeluga hakkama saamiseks karvaseks muutunud, karvad hoiavad liigse liiva eemale.

Luitekassist kui liigist ja tema käekäigust teatakse väga vähe, kuna teda on tema loomulikus keskkonnas lihtsalt nii raske kohata. NewScientist kirjutab, et Araabia Ühendemiraatides tüdines keskkonnateadlane Shakeel Amhed lõpuks sellest, et ainsad kassi nägemise kirjeldused viimasest kümnest aastast olid kuulujutud ning läks looma otsima. Ta pani oma tiimiga välja viis lõksu kaamerate ja kassitoiduga ja sai lõpuks 278 öö jooksul kõigest 12 fotot vaid kolmest erinevast kassist, kahest emasest ja ühest isasest. Suurem jagu pilte õnnestus teha täiskuuöödel enne koitu.