ÜLEVAADE: Hea massaaži saladused – kuidas seda leida ja ära tunda?
Paljud meist oskavad heast massaažist lugu pidada, aga vähesed teavad soovitada, kuidas endale sobivat spetsialist leida või isegi kust otsida.
Eesti Massööride Liidu kodulehel on hetkel liikmena kirjas üle 260 inimese, neist suur osa tegutseb mõistagi pealinna läheduses ehk Harjumaal, aga väga paljud ka mujal.
Enam kui 50 tegutseb näiteks Ida- või Lääne-Virumaal, 11 koguni Leedus. Aga sellest algteadmisest ei piisa, sest paljud head tegijad isegi ei kuulu EML-i.
"Eestis tegutsevaid massööre on oluliselt rohkem kui Eesti Massööride Liidus liikmeid," kinnitab EML-i juhatuse esinaine Mai-Liis Toivar. "Nad ei pea tingimata olema kutsetunnistusega massöörid. Nad on inimesed, kes on massaažialaga suuremal või vähemal määral seotud.
Vaatamata sellele, et valdkond on reguleerimata, olen veendunud, et on väga häid massööre, kes pole EML-i liikmed või kellel puudub kutsetunnistus, aga kes on väga hästi koolitatud ja oma erialal edukad."
Liitu kuulumine võimaldab mitmesugust infot ja soodustusi hankida, kuni võimaluseni juriidilise probleemi korral tervishoiualatöötajate ametiühingu juristidega konsulteerida ja vastutuskindlustus sõlmida.
"Ma ei ole kunagi ühtegi massööride liitu ega ühingusse kuulunud, seega ei oska välja tuua ühtegi eelist ega ka puudust, mis sellega kaasneks. Minu tegemisi ei ole see mõjutanud mingil viisil," selgitab omalt poolt Aurea ajurveeda- & massaažikeskuse juhataja Aivar Kisant.
Massaažiliigid
Massaažiliike on palju, aga sama mõiste alla mahuvad ka tegevused, mida võiks nimetada pigem teraapiaks või kehahoolduseks.
Nimetustes sisaldub tihti õnneks selgitus, mida oodata võiks, näiteks mee- või aroomimassaaž. Enamasti on iga massaažisalongi koduleheküljel kirjas valdkonnad, millega nad tegelevad, ja lühike selgitus, mille jaoks antud meetod hea on ja mida see endast kujutab.
Nii saab näiteks inimene, kes kindlasti ei soovi riideid seljast võtta, valida variandi, mis lahtiriietumist ei nõua.
"Massaažide erinevaid väljundeid tuleb tõenäoliselt aja jooksul juurdegi, inimene on leidlik ja kui mingi valdkonna järele on nõudmine, siis kindlasti tuleb ka pakkumine. Mina ise liigitaksin massaažid tinglikult kolme suuremasse rühma," selgitab oma firmas 6XS Real OÜ tegutsev Lea Ridbeck.
Ta toob välja:
* idamaised massaažid, mis olemuselt lähenevad pigem venitusvõimlemisele ning on tõhusalt seotud ida meditsiinifilosoofia ja hingamistehnikatega;
* kehahooldused erinevate vahenditega nagu kupud ja laavakivid või ainetega nagu šokolaad, mesi, turvas;
* puhtad lihasmanipulatsioonid nagu Rootsi klassikaline ja spordimassaaž.
"Kõik massaažiliigid on siiski ravitoimega. Kõik sõltub sellest, mille vastu klient tuleb ravi saama. Kanget turja pole mõtet ravida šokolaadimassaažiga, küll aga aitab see meeleolukõikumiste puhul. Akne puhul ei soovitata ravivõimlemist, vaid turbahooldust jne," kirjeldab Ridbeck.
Esmalt mõtle oma vajadustele
Kui inimene tahaks mahendada konkreetset vaevust või tervisehäda, siis kõige kindlam on alati massööriga kontakti võtta ning asja arutada.
"Kõik oleneb vajadustest: kas on soov lõõgastuda, lihaspingetest vabaneda, taastuda pärast sportlikku sooritust või saada abi mõne terviseprobleemi korral.
Kui otsid lõõgastust, ei ole väga suurt vahet, kuhu pöörduda. Kui vajadus on spetsiifilisem, tasuks natuke eeltööd teha ja uurida, kelle juurde pöörduda või valida mõni usaldusväärne massaažikeskus, kust abi küsida," selgitab Kisant.
"Tänapäeva väheliikuva inimese absoluutselt kõige suurem probleemid on otseselt või kaudselt seotud vereringega ning mistahes massaažiga vere- ja lümfiringlusele kaasaaitamine on juba ravi iseenesest," selgitab Ridbeck.
"Pärast esimest seanssi saab juba koos otsustada, mida edasi teha, et tervisele parimat kasu saada. Igal massööril on kindlasti mingi massaažiliik, mida ta eriti meelsasti diagnostikaks kasutab.
Mina soovitan uutele klientidele hakatuseks tunni Rootsi klassikalist massaaži, see on piisav aeg, et saada hea ülevaade probleemidest ning annab ka võimaluse oma kehaga uuesti tutvuda."
Massaaži mõjud
Üldistavalt võib öelda, et inimene peaks end pärast seanssi paremini tundma.
Massaaž on aga mõeldud siiski selle liikumapanemiseks, mida ise pole mingil põhjusel liigutanud, nii et ajutiselt võib ka halvem hakata.
"Kui manipulatsioonid lihaste ja liigestega toimuvad valu piiril, on töö kasutegur maksimaalne, sest vaid sel juhul hakkab inimese aju tootma endorfiine (õnnehormoone), mis vastava piirkonna paranemisele kaasa aitavad ja üldist enesetunnet parandavad," ütleb Ridbeck.
"Üldiselt peaks enesetunde paremaks tegema. Peaks toimuma ikkagi mingisugune kergenemine, kuigi mõnikord pärast esimest-teist seanssi võib esineda hetkelist enesetunde halvenemist, mis võib olla seotud n-ö kõige seiskuva liikumahakkamisega. Aga siis peaks see ka mööduma," möönab Kisant.
Ridbeck: "Sundimine pole mitte alati meeldiv ja lihased reageerivad tihtipeale valulikkusega veel paar päeva hiljemgi. Võib esineda peavalusid, iiveldust ja isegi kõhulahtisust.
Lausa eufoorilises seisundis seansilt lahkujaid olen tihtipeale hoiatanud, et ärgu siis pikka viha pidagu, kui tunne pole homme-ülehomme suurem asi. Väga hästi toovad leevendust samal päeval veel kuum saun või vann.
Organismid võivad käituda väga erinevalt, kuid mistahes ebameeldivad sümptomid on pigem soodsad ja näitavad keha reageerimisvalmidust. Kui seansside vahe pole liiga pikk, siis 2-3 järel niisugused sümptomid kaovad."
"Mida ja kui palju vaja, on individuaalne. Midagi soovitada saab ainult konkreetsele inimesele. Ei saa öelda, et kümme korda on vaja käia, mõnikord piisab kolmest seansist, mõnikord on vaja rohkem kui kümme seanssi.
Kui ma näen, et vajalikum on midagi muud või efektiivsemat, muidugi soovitan seda," lisab Kisant.
Kuidas head massööri ära tunda?
Inimesed valivad massööri ja massaažiliigi tihti tuttava või ka tuttava tuttava soovituste põhjal.
Teenusepakkuja headus on seega põhimõtteliselt subjektiivne: meeldib või ei meeldi, nii lihtne see ongi.
Toivar selgitab lähemalt: "Olles ise kutsetunnistusega massöör ja töötades massaažiõpetajana juba mitmeid aastaid, võin kogemusest öelda, et hea massööri leidmine polegi nii lihtne. Kes sobib väga hästi minule, ei pruugi sugugi sobida kellelegi teisele.
Alati tasub küsida töökogemuse ja Kutsetunnistuse kohta. Peaks küsima, millises õppeasutuses ja kui kaua massöör end koolitanud on: kas on õppinud kutseharidust pakkuvas kutsekoolis või käinud lihtsalt mõnel massaažialasel kursusel.
Kutsetunnistuse olemasolu kohta saab infot Kutsekoja kodulehelt, kutsetunnistuse registrist.
Enamusel massaažisalongidest on veebilehed, kus nad oma teenuseid tutvustavad. Reeglina on seal ka tutvustus selle kohta, milline on massööride erialane ettevalmistus ja milliseid massaažiliike nad pakuvad.
Kui massöör ikka midagi lihastest ja anatoomiast ei tea, siis ilmselgelt ei anna ta endale aru, mida ta teeb. Lihtsal käte peale panemisest ja energia liigutamisest ei piisa."
Ridbeck jätkab: "Massöör on nagu iga teinegi "isiklik" teenindaja – perearst, hambaarst, psühholoog. Erapraksist ei saa omada, kui teed tööd pealiskaudselt, kliendid lihtsalt ei tule enam tagasi...
Massööri puudutus peab olema konkreetne, selles ei saa olla ebakindlust, see kandub kohe kliendile üle.
Hea massöör ei veeda seanssi käega mööda kellegi selga libistades – ta uurib, analüüsib, kompab, otsib ja tavaliselt leiab."
"Nagu igal pool mujal, saab ka siin vahet teha ikkagi töö tulemuslikkuse põhjal. Kui vabaned oma probleemist või see leeveneb, siis oli seanss efektiivne," ütleb Kisant.
"Olulised on ka professionaalne lähenemine kliendile ja suhtlemisoskus. Kui inimesel on kasvõi mõningane massaažiskäimise kogemus, teeb ta ikkagi vahet, mis on hea ja mis on kesine. Kui kõige olulisemaks kriteeriumiks on soodne hind, siis ei saagi siin eeldada tihti kvaliteetset tulemust."
Mõistagi tuleks arvesse võtta, et kõik teenusepakkujad pole võrdselt kogenud ja mõni on veel suisa algaja.
Kisant mainib nii enda kui ka teiste arengut jälginuna: "Arvan, et vaja oleks vähemalt viis aastat järjepidevat tööd, et end mingil määral kogenuks pidada.
Eelkõige on vaja ikkagi kogemusi ja neid saab ainult palju erinevate probleemidega erinevaid inimesi vastu võttes. Samuti peab end loomulikult pidevalt täiendama."
Ridbeck: "Algajatele ei saa pahaks panna, et nad on algajad, ilma harjutamata kogemused ei tule. Algaja võib olla väga tubli, aga kui talle satub klient, kes massööri nooruse või lühikese töökogemuse tõttu teda halvakspanevalt vaatab ja kritiseerib, siis võtab ikka isu ära küll!"
Toivar mainib: "Headeks koolitajateks Eestis võib pidada M.I. Massaažikooli, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemiat, Gross Spordimassööride Kooli. Alahinnata ei maksa ka pimemassööre, keda koolitavad eelpool nimetatud koolid ja Pimemassööride õppe- ja massaažikeskus. Massööride baasõpet pakub Ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Seni on Massööride koolituse minimaalmahu ja sisu andnud ette Eesti massaažieriala riiklik õppekava, mis nägi ette vähemalt tuhat tundi erialast koolitust.
Hea vihje on ka massaažisalongis väljapandud tunnistused koolituste kohta, mis näitavad, millal viimati ja mida massöör õppimas käis.
Kui ta pole end viimase viie aasta jooksul koolitanud, siis on tema teadmised vananenud. See on märk sellest, et massöör pole huvitatud edasiarenemisest."
"Massaažialaseid kursusi korraldab enamus massaažikoole, mis Eestis on, ja seal on ikka midagi täiendavat õppida. Samuti on kursusi-koolitusi hiina meditsiini, ajurveeda, tiibeti meditsiini ja muude õpetuste kohta, mis laiendavad silmaringi ja annavad lisateadmisi.
Üldiselt, kes ennast koolitada soovib, leiab alati selleks võimalusi," selgitab Kisant.
Hind
Lõpuks jääb õhku hinna küsimus. Enamus meist ei tahaks ju maksta rohkem kui tingimata vaja – aga kui palju on "vaja"?
"Keskmise hinna väljaselgitamiseks võib internetis sirvida massaažisalongides ja spaa-keskustes hinnakirju. Hinnad on väga erinevad. Mõnikord on kõrgem hind põhjendatud, mõnikord mitte.
Tallinnas on massaažiseansi hinnad olulisemalt kõrgemad kui mujal Eestis. Sobiva hinna ja kvaliteedi suhte määrab aga kliendi rahakott: kui palju ta on valmis maksma," teatab Toivar.
"Mõistlik hind? Inimestele meeldib deklareerida, et tervis on hindamatu vara, selle hoidmise või taastamise eest maksmine on aga lausa probleem," muigab Ridbeck. "Endast ja oma ametist lugupidav massöör ei tööta väga madala hinna eest, sest ta on spetsialist.
Oma tervisest lugupidav klient ei käi mitu korda viletsas massaažis ainult seetõttu et see on odav. Kui tema jaoks hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära, siis alati on võimalik valida. Ülejäänud on suhtumise küsimus."
Kisant: "Kõik oleneb rahalistest võimalustest. Tallinnas on valik juba pikemat aega hinnaskaala osas väga erinev.
Kui vastuvõtt toimub massööri kodus või väikeses üürikabinetis, siis loomulikult on kulud väiksed ja võimalik teenust odavama hinnaga pakkuda.
Samuti alustavad massöörid pakuvad oma teenust tavaliselt odavamalt. Hinnaerinevust suurendab neil ka käibemaksu puudumine.
Massaažikeskuses on kulud ka märgatavalt suuremad, aga samas on külastajatel rohkem võimalusi. On administraator, kes tegeleb kõigega, mis jääb massaažikabinetist väljapoole ja kindlasti on loodud ka hubasem õhkkond ooteruumis.
Keskmine tunnihind jääb 25-35 euro vahele. Eks kogenud spetsialisti teenus on ikka kallim. Tavaliselt neil tööpuudust ei ole ja reklaami kuskil avaldama ei pea."
Kõik fotod on tehtud Aurea keskuses, aitäh selle esindajatele!
Artikli lühivariant ilmus 24. jaanuaril 2014 Eesti Päevalehes.
