Kulgevad need suures osas viimastel aastatel valmis saanud rajad valdavas osas aga vahetult sõiduteede ääres. Nii peabki, neid teid mööda jalutatakse ka poodi, kooli ja bussipeatustesse. Siin peituvad aga suured käärid ja vastuolu soovide ja tegelikkuse vahel. Sõiduteede ümber on aga teadagi mis - autode lärm, rataste alt üles keerutatav saast ja mürgised heitgaasid - nähtused, mis ei seostu kuidagi tervise ja heaoluga.

Suuremate linnade ja nende lähiümbruses ning maanteede ääres tähendab tipptunni paiku kergliiklusteedel liiklemine müra- ja õhureostuse tõttu seega endas selgelt tervist kahjustavat tegevust. Sõbraga vestlemine ei tule kohati üldse kõne alla - lärm on selleks liiga suur ning heitgaasipilv lämmatab hingamist. Igal õhtul sõidab pealinnast naabervaldadesse koju 100 000 inimest...

Siit lihtne üleskutse kõigile Eesti omavalitsustele, suurematele ja väiksematele kogukondadele: istutame sõiduteede ja kergliiklusteede vahele hekid. Laseme neil kasvada mitme meetri kõrguseks ja tekitame nii looduslikud tõkked.

Saame teedeäärsed rohelisemaks ja kergliiklusteedel liiklejail olemise mõnusamaks. Nende teede rajamine on olnud väga hästi kulutatud raha, nüüd võiks astuda järgmise sammu.