Kui eestlased mõtlevad eesistumisest, tulevad neile ilmselt silme ette tumedates ülikondades naised ja mehed, kes sõidavad sireenide saatel arutama Brexitit, rändekriisi ja euroala majanduskasvu – abstraktseid teemasid, mis tunduvad olulised, kuid mitte kuigi käega katsutavad, kirjutab ERR Novaator.

Tegelikult käsitletakse eesistumisel ka tunduvalt maalähedasemaid teemasid, näiteks võetakse sel nädalal arutlusele muldade tulevik.

Iga päev hävineb Euroopas hinnanguliselt kolm ruutkilomeetrit mulda ning suurem osa maailma mullavarudest on rahuldavas, halvas või väga halvas seisus ning üldjuhul olukord üha halveneb, kirjutas maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Madli Karjatse Maablogis.

Aastaks 2050 on prognoositud maailma rahvaarv üheksa miljardit, kelle jaoks on vaja toota senisest 70 protsenti enam toitu, niisiis kasvab üha enam ka surve muldadele.

"Kui te täna õhtul magama lähete, siis on päeva jooksul hävinenud maailmas kahe Tallinna pindala jagu muldasid," sõnas ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban justkui möödaminnes kurjakuulutava tõsiasja.

Üldiselt Eesti teadlased ja põllumehed olukorda nii dramaatiliselt siiski ei vaata ja arvavad, et seesugused numbrid on pigem hea tähelepanu püüdmise nipp, andmata probleemi olemusest adekvaatset arusaama.